EMN UUDISKIRI oktoober 2018
 
 

Euroopa rändevõrgustik (EMN)

EMN on 2008. aastal Euroopa Komisjoni poolt asutatud ja selle poolt koordineeritud uurimis- ja teabevahetusvõrgustik, mis koosneb liikmesriikide kontaktpunktidest. EMNi peamine eesmärk on koguda ja analüüsida ajakohast, objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat rände- ja varjupaigavaldkonna infot ning jagada saadud teavet poliitikakujundajate ja laiema avalikkusega. EMNi Eesti kontaktpunkt asub Tallinna Ülikoolis.
 
 

VALMINUD UURINGUD 
 
 

Eesti rände ja rahvusvahelise kaitse aastaraport 2017

Igal aastal koostavad EMNi riiklikud kontaktpuntid raporti rändepoliitika ja -praktika arengute kohta oma riigis eelmisel aastal. Raport kajastab kõiki rändepoliitika valdkondi rahvusvahelisest kaitsest tagasipöördumiseni ja talentide rändest inimsugeldamise- ja kaubitsemiseni; lisaks käsitletakse arengukoostöö ja rände vastastikuseid seoseid. Lisatakse statistiline ülevaade. 

2017. a raportis tõdetakse, et Euroopa rändekriis on möödas; nüüd on vaja ennetada uue kriisi
 

teket ning leppida kokku, kuidas toimida sarnase sisserändajate hulga saabudes.  Teiseks, tuleb kaitse saanud inimesed meie ühiskonda lõimida ning kolmandaks, on vaja tuua Eestisse kvalifitseeritud töötajaid. Raport on inglisekeelne. Loe ka võrdlevat raportit.

 

 

Eesti tegevused 2017.  a kvalifitseeritud tööjõu meelitamisel:

  • ELi Sinise kaardi läbirääkimised.
  • Hooajatöötajate ja ettevõtjasiseste töötajate sisserände korrastamine.
  • Tudengite ja teadlaste meelitamine ja hoidmine.
  • Siseriiklikud viisad ja elamisload ettevõtjatele ja IT-spetsialistidele. 
  • PPA nõustamisteenused seaduslikult sisserännanutele.
  • Peredega ühinemise lihtsustamine.
  • Sisserände piirarvu üle vaatamine.
  • Seaduslikult ajutiselt riigis viibimise pikendamise lihtsustamine. 
  • Work in Estoniaga jätkamine. 
 
 

Saatjata alaealiste tulevik pärast staatuse määratlemise menetlust

Aastatel 2014-2017 saabus ELi ja Norrasse 219 575 saatjata alaealist, kes palusid rahvusvahelist kaitset. Uuring annab ülevaate sellest, mis saab saatjata alaealistest pärast neile elamisloa väljastamist või  lahkumisettekirjutust. Uuring hõlmab ka olukordi, kus saatjata alaealistele antud lahkumiskohustust ei ole võimalik täita, kui nad saavad täisealiseks või kui nad kaovad. 
Selgus, et kõige rohkem palusid saatjata alaealised rahvusvahelist kaitset Saksamaalt, Rootsilt, Itaalialt, Austrialt ning Ungarilt. Enamik neist olid 16-17 aastased poisid, kes tulid Süüriast, Afganistanist, Iraagist, Eritreast ning Somaaliast.  Selgus ka, et enamikule saatjata alaealistest anti pagulase või täiendava kaitse staatus ning sellega kaasnev elamisluba.

Peamine roll saatjata alaealiste eest hoolitsemisel ja nende ühiskonda integreerimisel on kohalikul võimul. Tutvu ka võrdleva raporti kokkuvõtte, EMN Flashi ning Eesti raportiga.
 

Vahemikus 2014-2017 oli Estis 5 saatjata alaealis. Kõik nad tulid Vietnamist ja olid 13-17 aastased. 

Eesti pole praktikas ühtegi saatjata alaealist päritoluriiki tagasi saatnud.
 
 

 

Rändekriisi aegu (2014-2016) esitati kõige enam varjupaigataotlusi ELis Saksamaal (1 424 310) ning kõige vähem Eestis (560).

Eestit mõjutas rohkem relvakonflikt Ida-Ukrainas, mis suurendas rahvusvahelise kaitse taotlejate arvu, kuid mitte niivõrd, et tegemist oleks olnud massilise sisserändega.
 

Rahvusvahelise kaitse taotlejate muutuv sisseränne aastatel 2014-2016: Liikmesriikide reaktsioonid rändekriisile

Rahvusvahelise kaitse taotlejate ja teiste põgenike massiline sisseränne (2014-2016) mõjutas oluliselt ELi kui tervikut ning pani proovile liikmesriikide koostöö ja solidaarsuse.

Liikmesriigid reageerisid rändekriisile erinevalt ning võtsid kasutusele mitmeid meetmeid, et suurenenud taotlejate hulgaga toime tulla. Uuring annab ülevaate liikmesriikide rakendatud meetmetest ja parimatest praktikatest piirikontrolli, õiguskaitse, vastuvõtuteenuste, taotlejate registreerimise ja menetlusprotseduuride vallas. Samuti käsitleb uuring kaitse saajatele mõeldud lõimumisalaseid meetmeid. Loe ka võrdleva raporti kokkuvõtet, EMN Flashi ja Eesti raportit. 
 
 
 
 
 

VALMIMISJÄRGUS UURINGUD
 
 

Viisavabastuse mõju liikmesriikidele 

Viisapoliitikat peetakse üheks oluliseks instrumendiks mobiilsuse ja piiriülese liikumise reguleerimisel. Uuring keskendub küsimusele, kuidas on kolmandate riikidega sõlmitud viisavabastus mõjunud liikmesriikidele. Tuvastatakse väljakutsed, parimad praktikad ning positiivseid kogemusi seoses viisavabastusega järgnevates riikides: Makedoonia, Montenegro, Serbia, Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Moldova, Gruusia ja Ukraina. Uuringus kaardistatakse viisavabastuse positiivsed mõjud (turismi kasv jne), rändevoogudega kaasnenud riskid (rahvusvahelise kaitse taotlejate arvu suurenemine, ebaseadusliku töötamise juhtumite kasv jne). Samuti käsitletakse  meetmeid, mida on viisavabastuse kuritarvitamise vastu kasutusse võetud.

Eestit on kõige rohkem mõjutanud viisavabadus Ukrainaga, mis on ühelt poolt soodustanud töörännet, kuid teisalt toonud kaasa töötingimuste rikkumiste kasvu.

Koondraport valmib 2018. aasta lõpus. 
 

Kolmandate riikide kodanike lõimimine ELi tööjõuturule 

Sihtriigi ühiskonda ja tööturule lõimumine on välismaalaste eduka sisserände eeldus. See on pikaajaline protsess, mis on oluline ka sihtriigile kuna aitab vähendada tööjõupuudust.

Uuring annab ülevaate liikmesriikides hiljuti välja töötatud või muudetud riiklikest strateegiatest ja sisserännanutele suunatud edukatest toetusmehhanismidest. Samuti tutvustatakse valitud erasektori ettevõtete lõimimisalaseid meetmeid, sest just eraettevõtted mõjutavad kõige suuremal määral ja vahetumalt sisserännanute tööalast lõimimist.

Eesti saabus kõige enam Ukraina ja Venemaa kodanikke. Neile andsid peamiselt tööd ehitus, töötlev tööstus, logistika, IKT ning põllumajandus.  Samuti tehti palju hooajatööd.
Uussisserändajate lõimimiseks pakub Eesti migratsiooni nõustamisteenust, kohanemisprogrammi ning karjäärinõustamist välisspetsialistide abikaasadele. Erasektoris toetavad enim lõimumist IKT ettevõtted. 

Koondraport valmib 2018. aasta lõpus.
 
 

Rände- ja kodakondsuspoliitika ülevaade 2018

Eestikeelne ülevaateraport tutvustab 2017-2018 arenguid rände- ja kodakondsuspoliitikas nii Eestis kui ka laiemalt. Raport annab ülevaate nii juba toimunud arengutest kui käsilolevatest väljakutsetest Eestis, ent lisaks on tutvustatud ka Eestile potentsiaalselt huvipakkuvaid või lihtsalt trendi näitavaid algatusi teistes liikmesriikides ning olulisi arenguid EL tasandil. Raport tutvustab nii statistilisi trende kui poliitikamuudatusi ja kolmanda sektori algatusi seadusliku ja ebaseadusliku rände, rahvusvahelise kaitse, tagasipöördumise, lõimumise, kodakondsuspoliitika ning rändevaldkonda puudutava arengukoostöö vallas.

Muutumas on seadusliku rände trendid – nii Eestis kui ka Euroopas üldisemalt on väljastatakse enim elamislubasid töötamiseks ja ettevõtluseks. Raport avab nii taustu kui kaasnevaid väljakutseid. 

Samuti näeme muutusi ebaseadusliku rände trendides EL lõunapiiril: olukorras, kus ühes rändekoridoris järelevalve tõhustub, muutuvad populaarsemaks teised rändekoridorid, samuti on muutumas ebaseaduslike piiriületajate rahvuslik koosseis. Lisaks annab raport ülevaate ka EL tasandil rakendatavatest vastumeetmetest.

Varjupaiga valdkonnas jätkub EL tasandil kompromisside otsimine – raport annab muu hulgas ülevaate ka EL ühise varjupaigapoliitika reformikavadest.

Lõimumise ja kodakondsuspoliitika valdkonnas väärivad Eesti arengutest esile tõstmist uue lõimumiskava koostamine, Eesti keele majade kavandamine ning kodakondsuslepingud. Lähiajal valmiv uuring annab ülevaateid sarnastest arengutest ka mujal Euroopas.

Rahvusvahelise kaitse saajad, kes reisivad päritoluriiki: Väljakutsed, poliitikad ja tavad ELi liikmesriikides, Norras ja Šveitsis

Nii mõnedki rahvusvahelise kaitse saajad on erinevatel põhjustel külastanud riiki, kust nad pärinevad või selle saatkonda. Kuigi selline tegevus ei viita automaatselt kaitse kuritarvitamisele ning ei tähenda kaiste tühistamist, võib see siiski viia kaitse põhjendatuse üle vaatamiseni.

Uuringu peamine eesmärk on anda objektiivset ja usaldusväärset informatsiooni päritoluriiki külastanud või selle ametivõimudega kontaktis olnud rahvusvahelise kaitse saajate kohta, samuti koondada informatsiooni juhtumite kohta, kus kaitse seisund on seetõttu lõpetatud, tühistatud või jäetud uuendamata.

Uuringu planeeritav valmimisaeg on märts 2019.
 
 

Välistudengite Euroopasse meelitamine ja nende siin hoidmine 

Nii ELi kui ka liikmesriikide töötajaskond vananeb ning välistudengites nähakse potentsiaalseid töötajaid. Kui EL on juba praegu üsna edukas tudengite värbamisel kolmandatest riikidest, jäädakse nende hoidmisel maha teistest riikidest, kes on samuti huvitatud välistuydengite, kui haritud ja noore sihtrühma rakendamisest oma tööturule. 

Uuring annab ülevaate sellest, palju ELi õppima tullakse, millistest kolmandatest riikidest ja milliseid erialasid. Samuti kaardistatakse ülikoolide ja liikmesriikide vastuvõtukriteeriumid ning õppimise ajal töötamise ja ettevõtlusega tegelemise õigused. Lisaks uuritakse, millised on õigused töö leidmiseks ja ettevõtluse alustamiseks pärast õpingute lõppu ning kui suur osa vilistlasi jääb ELi. Samuti uuritakse, kuidas aitavad ülikoolid ja ettevõtted kaasa välistudengite lõimumisele Euroopa tööturgudele.

Uuring valmib märtsis 2019.
 
 
 
 
 

ÜRITUSED
 
 

Kuidas tõhustada tagasipöördumist ja reintegratsiooni kolmandatesse riikidesse? 

23. oktoobril Tallinna Ülikoolis toimuval EMNi konverentsil jagatakse infot kolmandate riikide kodanike päritoluriiki tagasisaatmise ja sinna reintegreerimise olukorra ja õppetundide kohta ELis. Lisaks käsitletakse tulevikuplaane ning innovaatilisi lähenemisi selles üha olulisemas poliitikavaldkonnas.

Konverents toob kokku kolmandate riikide, Euroopa Liidu institutsioonide ja liikmesriikide esindajad, aga ka eksperdid asjakohastest mittetulundusühendustest ja valitsusvälistest organisatsioonidest. 

Järgmisel päeval, 24. oktoobril korraldab Politsei- ja Piirivalveamet praktilise töötoa Kaasaegsed tehnoloogilised lahendused tagasipöördumise korraldamisel, mis on mõeldud ELi ja liikmesriikide riigi- ning politseiametnikele, kelle töö puudutab tagasipöördumist. Töötuba on suletud laiemale avalikkusele ja valitsusvälistele organisatsioonidele.

Palume Teil registreeruda konverentsile EMNi kodulehel hiljemalt 15. oktoobril 2018!
 
 
 
 
 
 
 

TEISED EMNi MATERJALID
 
 

EMN Bülletäänid
 
 

Ilmunud on järjekorras kahekümne kolmas (aprill-juuni 2018)  EMNi Bülletään, mis annab lühikese statistilise ülevaate antud vahemikus toimunud ELi ja liikmesriikide arengutest varjupaiga- ja rändepoliitikas.
 
 

Liikmesriikide faktilehed
 

Ad-Hoc päringud
 
 

Ilmunud on ka faktilehed liikmesriikide peamiste rändealaste arengute kohta eelmisel aastal. Tutvuge faktilehtedega Eesti ja teiste riikide kohta.
 

Selle aasta juunist  septembrini on EMN Eesti algatanud kolm kiireloomulist päringut, mis käsitlesid juurdepääsu perearstiteenustele, palgakriteeriume ning toetusmeetmeid, mis lihtsustavad pereliikmete tööturule sisenemist. 

 

Otsige teemade ja aastakäikude kaupa läbiviidud päringuid EMNi keskselt kodulehelt.

 

Kui soovite EMNi kaudu algatada päringu, et kujundada Eesti rändepoliitikat teadlikuna sellekohastest poliitikatest ja praktikatest Euroopas, saatke oma küsimused aadressile emn@tlu.ee 
 
 
 
 
 

© Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkt

Narva mnt 25, 10120 Tallinn

http://emn.ee  |  emn@tlu.ee  

https://www.linkedin.com/company/european-migration-network/