|
www.emn.ee | |
|
|||||
Ränne pandeemiaeelses Euroopas: värske algus või status quo säilitamine? Madli Kaljula Enne kui COVID-19 pandeemia tõusis päevakorras kõige olulisemaks teemaks, toimusid 2019. aastal Euroopas mitmed suured muutused: Euroopa Parlamendi valimised, Euroopa Liidu uue juhtkonna kinnitamine ning Ühendkuningriikide lahkumine liidust, mis sai teoks 2020. aasta alguses. Need muutused mõjutasid oluliselt ka Euroopa rände- ning varjupaigavaldkonda. Keskseks teemaks oli jätkuvalt sisseränne, ka Euroopa Liidu uus juhtkond seadis üheks oma prioriteediks „värske alguse“ rände- ja varjupaigavaldkonnas, mida peaks tutvustama peagi avaldatav rände- ja varjupaigapakt. Peamised arengud rände ja varjupaigavaldkonnas Seaduslik ränne 2019. aastal valmis ELi seadusliku rände regulatsioonide sobivusanalüüs (fitness check), mille raames analüüsiti EL tasandi õigusakte ning nende eesmärgipärasust, hõlmavust ning võimalikke puudujääke. Selgus, et kuigi seaduslikku rännet puudutav EL tasandi poliitika täidab suuresti oma eesmärki, on teatud ränderühmad, keda praegused õigusaktid ei hõlma. Näiteks pole direktiivide või määrustega kaetud madala ja keskmise oskustaseme kvalifikatsiooniga töötajad. Eelneval aastal võeti seadusliku rände valdkonnas kasutusele mitmeid uuenduslikke meetmeid just tööturu vajaduste rahuldamiseks. Sealhulgas uued meetodid talentide meelitamiseks, mis olid peamiselt suunatud kõrgelt kvalifitseeritud tööjõule, kuid osalt ka keskmise ning madala kvalifikatsiooniga tööjõule. Näiteks tagas Iirimaa vaba ligipääsu tööturule nende töötajate abikaasadele ja de facto partneritele, kes omavad tööluba, mis antakse äärmiselt vajalike oskustega töötajatele. See tähendab, et Iirimaal töötamiseks ei pea nende kaaslastel olema tööluba. Tšehhis aga hakati uue programmi raames toetama tööandjaid kolmandatest riikidest pärit talentide palkamisel. Efektiivsemaks tööjõu meelitamiseks lihtsustati mitmes riigis samuti administratiivseid ning õiguslike nõudmisi ja arendati statistilisi meetodeid hindamaks riikide tööjõuvajadust.
Lisaks kvalifitseeritud tööjõu meelitamisele keskenduti jätkuvalt välistudengite meelitamisele. Muuhulgas lihtsustati õpilasviisade taotlemisel dokumendi- ning teisi taotlemise nõudeid, loodi õpilasviisade kiirmenetluse võimalusi ning soodustati tudengite ligipääsu tööturule nii õpingute ajal kui ka pärast õpingute lõppu. Oluliseks kujunes ka perekonna taasühinemise soodustamine. Mitmed liimesriigid laiendasid õigusi perekonna taasühinemiseks uutele kolmanda riigi kodanike gruppidele (nt Leedus laiendati seda õigust oma kodaniku samasoolisele partnerile), muutsid rahalisi ning ajalisi nõudeid, mis perekonna taasühinemiseks tuleb täita ning edendasid pereliikmete ligipääsu nende õigustele (nt ligipääsul tööturule). Rahvusvaheline kaitse 2019. aastal teatas toona peatselt ametisse astuv Euroopa Komisjoni president uue rände- ja varjupaigapakti koostamisest eesmärgiga liikuda edasi läbirääkimistega Euroopa ühise varjupaigasüsteemi osas ning taaskäivitada Komisjoni poolt 2016. aastal välja pakutud varjupaigareform. Loodetakse, et uus pakt aitab luua liikmesriikide vahel ka uut sorti solidaarsust ning kindlustab, et need riigid, mis on suurima rändesurve all, saavad piisavalt toetust teistelt liikmesriikidelt. Varjupaigareformi taaskäivitamine on eriti asjakohane lähtudes asjaolust, et eelmisel aastal kasvas varjupaigataotluste arv esimest korda pärast 2015. aasta rändekriisi. 11,4% suuruse tõusu taotluste arvus 2018. aastaga võrreldes tõi kaasa pingete kasv maailma eri paigus, nt Venezuelas ja Süürias. 2019. aastal jätkati ümberasustamise programmidega ning kokku asustati ümber peaaegu 30 000 inimest. Samas suurusjärgus ümberasustamisi on liikmesriigid ja Norra lubanud ka 2020. aastaks. Liikmesriigid tegid jõupingutusi ka varjupaigamenetluse tõhustamiseks ning kvaliteedi tõstmiseks. Arendati uusi kvaliteedikontrollitööriistu ja liiguti enam digitaliseerituma varjupaigamenetluse suunas. Hollandis aga loodi varjupaigataotlejatele n-ö menetlussihtkohad, kus ühel alal on koos kõik organisatsioonid, mis on varjupaigamenetlusega seotud ning kus varjupaigataotlejaid majutatakse kogu menetluse vältel. Haavatavad grupid rändes Rände- ja varjupaigavaldkonnas oli jätkuvalt fookuses haavatavate gruppide kaitse ning toetus. Muuhulgas võeti vastu Malta deklaratsioon, millega loodetakse leevendada paadipõgenike olukorda Vahemerel, võideldi sotsiaalse dumpingu ning tööjõu ärakasutamise vastu (nt läbi teadlikkuse tõstmise kampaaniate ning tööinspektorite intensiivsema kasutuse) ja võeti kasutusele meetmeid, et paremini tuvastada ning kaitsta LGBTQI rühma kuuluvaid isikuid (nt läbi ametnike koolitamise soo ja seksuaalse orientatsiooni teemadel). |
|||||
|
Hea praktika: Mobiilirakendus „Tegutsedes inimkaubanduse vastu“ (Portugal) Portugalis arendati välja tasuta mobiilirakendus, mille eesmärk on digitaalse tööriistana toetada professionaale oma töös inimkaubandusohvrite tuvastamisel ning abistamisel. Tööriist on kättesaadav ka laiemale üldsusele ning potentsiaalsetele haavatavatele rühmadele. Rakendus on mitmekeelne ning annab muuhulgas näiteks informatsiooni inimkaubanduse olemuse ja asjakohase seadusandluse kohta; faktorite kohta, mis võivad viidata inimkaubandusele; kontaktide kohta, kust leida abi jpm. |
|||||
|
Uued sisserändajate integratsiooni meetmed 2019. aastal oli fookuses ka sisserändajate oskuste tõhusam rakendamine, nende integratsioon ja kaasamine. Keskenduti tööturualasele integratsioonile, keeleoskuse parandamisele ning hariduse omandamisele. Keeleoskuse omandamist ning haridust puudutavad meetmed olid jõuliselt suunatud just lastele ning teismelistele, aga ka rahvusvahelise kaitse saajatele. Mitmed riigid võtsid või plaanisid kasutusele võtta kohustuslikud integratsiooni meetmed. Näiteks Norras tehti ettepanek muuta seadusandlust, mille tulemusel saaks karjäärinõustamine ja oskuste kaardistamine kolmanda riigi kodanikele kohustuslikuks. Parema integreerituse vaatepunktist tehti jõupingutusi vähendamaks ühiskonnas diskrimineerimise ilminguid - viidi läbi kampaaniaid üldsuse teadlikkuse tõstmiseks diskrimineerimise olemusest ning tõsteti ametnike võimekust diskrimineerimisjuhtumeid adresseerida.
Piirihaldus ja ebaseaduslik ränne Ka kontroll piiride ning ebaseadusliku rände osas on tõhustunud. Suurim valdkondlik võit oli kindlasti ebaseaduslike piiriületuste arvu vähenemine Euroopa Liidus, mis tulenes peamiselt nende arvu vähenemisest Lääne- ja Kesk-Vahemere piirkonnas. Ebaseaduslike piiriületuste vähenemine võis olla seotud samuti piirikontrolli järjepideva tugevdamisega liikmesriikides. Näiteks võeti kasutusele uusi tehnoloogilisi lahendusi, suurendati piirivalvepersonali hulka ning tehti koostööd kolmandate riikidega. Schengeni riikide pere saab suure tõenäosusega varsti täiendust Horvaatia näol, sest Euroopa Komisjon leidis, et Horvaatia on täitnud kõik liitumiseks vajalikud nõuded. Lisaks esitas eelmisel aastal oma avalduse Schengeni alaga liitumiseks ka Küpros. |
|||||
|
Hea praktika: ProfID projekt: uus tööriist tuvastamaks võltsitud dokumente (Prantsusmaa) ProfID võimaldab luua iga võltsdokumendi jaoks eraldi profiili sarnaselt nagu toimitakse sõrmejälgede ning DNA-ga. Tööriist tuleb kasuks rahvusvaheliste kuritegevusvõrgustike varasel tuvastamisel, identifitseerimisel ning jälgimisel. Ka Eesti toetab ProfID projekti arendust. |
|||||
|
Tagasipöördumine Tagasipöördumise valdkonda iseloomustasid eelmisel aastal vastakad numbrid: kui edukalt täide viidud tagasisaatmise otsuseid oli 5% vähem, kui 2018. aastal, siis tagasisaatmise ettekirjutusi tehti 2019. aastal eelneva aastaga võrreldes 7,4% rohkem. Liikmesriigid jätkasid 2019. aastal tagasipöördumise valdkonnas tööd ELi prioriteetidele vastavalt: tehti pingutusi kiirendamaks tagasipöördumismenetlusi, vältimaks tagasisaadetavate põgenemist ning teisest liikumist ja tõstmaks tagasipöördumiste arvu. Sealhulgas toetati enam vabatahtlikku tagasipöördumist. Koostööd tehti kolmandate riikidega, eriti teadlikkuse tõstmise vallas ning teadlikkuse tõstmiseks viidi üritusi läbi nii ELis kui ka kolmandates riikides. Uue arenguna pakub tagasipöördumiste osas liikmesriikidele nende tegevustes tuge nüüd ka Frontex, kelle mandaati ja võimekust eelmisel aastal jõustunud määrusega tugevdati. Kokkuvõtteks Eelnevalt toodud näidetest võib nii mõnigi kaasa aidata Euroopa juhtkonna poolt välja pakutud „värskele algusele“ rände- ning varjupaigavaldkonnas, mille laiem eesmärk on jõuda paindlikuma, efektiivsema ning inimlikuma rände- ja varjupaigasüsteemini. Sellise laiapõhjalise muutuse elluviimiseks on vaja aga suurt riikide koalitsiooni. Kuidas uus pakett COVID-19 pandeemiast räsitud Euroopas vastu võetakse ning kas see suudab käesoleval aastal riikide vahel luua senisest suurema koosmeelevaimu rände- ja varjupaigateemadel näitab aeg. Uutest rändevaldkonna trendidest lugege juurde EMNi rände- ja varjupaigapoliitika aastaraportist, vaadake ka selle informi ning Eesti raportit. |
|||||
|
2019. aasta rände olukord Eestis oli stabiilne, kasvutrend statistikas jätkus Eike Luik Seaduslikus rändes oli domineerivaks lühiajalise töötamise kasv 2019. aastal liikus Eesti seadusliku rände valdkonnas suuresti 2017. ja 2018. aastal jõustunud seadusemuudatuste tuules ning olulisi muutusi ja sisserännet soodustavaid tingimusi endaga kaasa ei toonud. Seega oli 2019. aasta pigem eelnevate aastate poliitikakujunduse realiseerumise aasta ning seda toetab ka valdkonna statistika, näiteks:
2019. aastal töötati välja ja loodi pinnast mitmetele 2020. aastal jõustunud seaduse muudatustele, mis puudutasid näiteks massilisest sisserändest tingitud hädaolukorda, kaugtöö tegemiseks loodud diginomaadi viisat, aga ka täiendavaid regulatsioone vähendamaks välismaalaste Eestis töötamise (sh renditöö tegemine) rikkumisi. 2019. aastal tehti otsus 2020. aasta sisserände piirarvu jaotuse muutmiseks, vastavalt millele eraldati kindlaksmääratud piirarvu osa loomingulistele töötajatele (28), sportlastele (18) ning neile välismaalastele, kes asuvad Eestisse elama välislepingu alusel (10). Ülejäänud osa piirarvust (1258) jagatakse välja töötamiseks üldalustel. Eelnevatel aastatel ei ole sellist jaotust tehtud. Muudatuse põhjuseks on tagada, et lisaks kõrgelt kvalifitseeritud tööjõule, keda küll piirarvu alla ei arvata, tuleksid Eestisse elamisloa alusel elama ka näiteks kultuuri- ja spordi valdkonnas töötavad välismaalased. Olulist rõhku pandi riiklike strateegiate väljatöötamisele. Siseministeeriumi algatatud Siseturvalisuse arengukava 2020-2030, mille eesmärk on globaalseid suundumusi arvestades turvalise Eesti ühiskonna planeerimine, saadeti 2019. aastal kaaskoostajate kooskõlastusringile; algatati Siseministeeriumi rahvastikuministri ametkonna ja Kultuuriministeeriumi välja töötatav Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021-2030; Riigikantselei arendas edasi riigi pikaajalist strateegiat „Eesti 2035”. Lisaks valmis Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) strateegia #PPA2030, kus muuhulgas seatakse eesmärgiks välja ehitada 338-kilomeetrine Eesti idapiiri taristu ning katta kogu piirijoon ka ööpäevaringse seiretehnika- ja võimekusega; automatiseerida isikute ja sõidukite piirikontroll; kasutada piirihalduses isiku biomeetrial põhinevaid lahendusi. Samuti on plaanis luua piirihalduse ressursi ning teabe haldamiseks ja sündmuste juhtimiseks ühtne infosüsteem. Eelmisel aastal loodi mitmeid kasutajasõbralikke e-lahendusi: tööandjatel on nüüd võimalus välismaalase lühiajalise töötamise registreerimise taotlus esitada elektrooniliselt (2019. aastal registreeriti 50% töötamisi elektrooniliselt), lihtsustus ja mitmekesistus viisade e-taotlemine; samuti loodi rahvastikutoimingute e-rahvastikuregister. Eesmärgiga jagada laiema avalikkusega sisserände statistika trende, andsid Siseministeerium ja EMN Eesti välja brošüüri „Rändestatistika ülevaade 2014-2018“, mis ilmus eesti ja inglise keeles. Kasvas eriliigiliste integratsioonimeetmete arv Nii nagu 2018. aastal, panustati ka 2019. aastal oluliselt erinevate integratsioonimeetmete arendamisse. Avati Tartu välismaalaste teenuskeskus, millega toetatakse, sarnaselt 2018. aasta lõpus avatud Eesti Rahvusvahelisele Majale, välismaalaste paremat integratsiooni Eestis. Teenuskeskusest saab nii nõustamisteenust, kui kontakte riigi ja omavalitsusega suhtlemiseks. Keeleõppes osalemise parandamiseks avas Integratsiooni SA Tallinnas ja Narvas kaks uut eesti keele maja. Paremad keeleõppe võimalused loovad soodsamad tingimused ka Eesti kodakondsuse taotlemiseks. 2019. aastast alustati keeleõppe lepingute sõlmimist isikutega, kes soovivad saada Eesti kodanikuks. Lepingu sõlmija saab osaleda Sisekaitseakadeemia poolt pakutavatel tasuta eesti keele kursustel, mille raames on õppijal võimalik võtta kuni 20 päeva õppepuhkust, mis hüvitatakse riigi poolt keskmise palga ulatuses. Pärast kursuste lõpetamist peab isik sooritama keele eksami vähemalt B1 tasemel. Kasvanud on ka uussisserändajate endi huvi riiklikult pakutud kohanemise meetmete vastu – nii võttis kohanemisprogrammist osa rekordarv osalejaid (2073 inimest), mis on 30% enam, kui 2018. aastal. Olukord ebaseaduslikus rändes Ka ebaseadusliku rännet iseloomustab kasvutendents. Ebaseaduslikult rändelt tabatud välismaalaste koguarv kasvas võrreldes 2018. aastaga 27%, mille peamiseks põhjuseks olid Eestisse tööle saabuvad Ukraina kodanikud. Neist omakorda kasvas riiki sisenemise tingimuste rikkumiste arv 83% (peamiselt oli rikkumiste põhjuseks viisavaba liikumise tingimuste rikkumine) ja viisa väärkasutamised 16%. Sisenemistingimuste rikkujatest ligi 80% olid Ukraina kodanikud, kuid oli ka Gruusia ja Moldova kodanikke. Viisa väärkasutajatest kolmandik olid pärit Venemaa Föderatsioonist, samuti oli nende seas Valgevene ja Ukraina kodanikke. Samas langes migratsioonireeglite rikkumistega seotud väärteomenetluste koguarv ligi 20%, seda eelkõige Eestis ilma seadusliku aluseta viibiva välismaalase töötamise osas, milles oli ligi neljakordne langus. Teisalt on kasvanud välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamiste arv 29%. Efektiivne ja tõhus migratsioonijärelevalve ning aastatepikkune ennetus- ja teavitustöö on oluliselt aidanud kaasa ebaseadusliku töötamise vähenemisele. 2019. aastal kasvas võrreldes eelmise aastaga lahkumisettekirjutuste arv 35%, mille suurenemist mõjutas nii ebaseaduslikult riigis viibivate kui ka ebaseaduslikult rändelt tabatud isikute arvu suurenemine. Lahkumisettekirjutusi tehti kõige enam Ukraina (43% kõikidest ettekirjutustest), Vene Föderatsiooni ja Moldova kodanikele. Valdav osa (83%) kõikidest ettekirjutustest olid vabatahtliku lahkumise tähtajaga. 2019. aastal oli lahkumisettekirjutuste täitmise osakaal 89%, mis on Euroopa Liidu üks kõrgemaid. Parandamaks valmisolekut võimalikeks rändekriisideks korraldas PPA suurõppuse HotSpot 2019, mille raames harjutati massilise sisserände olukorras esmaste menetlustoimingute nagu isikute identifitseerimine, esmane tervisekontroll, daktüloskopeerimine jm, läbiviimist. Õppusest võttis osa ligi 400 PPA ametnikku, lisaks osales mitmeid partnerorganisatsioone nii Eestist kui välisriikidest. 2019. aastal jõustus seadusemuudatus, mis võimaldab välismaalasest kinnipeetava/süüdistatavaga sõlmida kokkulepe isiku vabatahtlikuks riigist lahkumiseks, milles PPA annab prokuratuuri või vangla taotlusel oma hinnangu Eestist lahkuda sooviva välismaalase vastuvõtvasse riiki tagasipöördumise võimalikkuse kohta. Vastav praktika on kujunemisjärgus.
Põhjalikumat ülevaadet ja detailsemat informatsiooni selle kohta, millised olid Eesti 2019. a rände- ja varjupaiga valdkonna peamised poliitika, praktika ja statistika muutused, saab lugeda EMN Eesti raportist ja eestikeelsest kokkuvõtvast 1Pagerist. |
|||||
|
Vaata järgi ja võta osa! Kevadsuvine hooaeg on olnud viljakas pinnas mitmetele rändeteemalistele aruteludele: ★ Mai lõpus toimus Iirimaa EMN kontaktpunkti aastakonverents riiklike kaitsestaatuste teemal. Konverentsi programmi ning ettekannetega saab lähemalt tutvuda ja samuti konverentsi järele vaadata siin. ★ Juuni keskel toimus EMNi 2019. aasta aastaraporti esitlus, kus lisaks aastaraportile esitleti värskeid andmeid COVID-19 mõjust rände- ja varjupaigavaldkonnale. Ürituse programmi ning ettekannetega on võimalik lähemalt tutvuda siin. ★ Juuni lõpus korraldas Horvaatia eesistumise rändevaldkonna konverentsi, mis keskendus ebaseaduslikust rändest tulenevatele väljakutsetele Ida-Vahemere – Lääne-Balkani marsruudil COVID-19 ajal. Konverentsi saab järele vaadata siit. Konverentsi programmiga saab lähemalt tutvuda siin. ★ Juuli lõpus toimus EMNi ja OECD ühisveebiseminar, mille fookuses oli ELi ja OECD liikmesriikide toimetulek elamislubade ning sisserändajate töötusega COVID-19 pandeemia ajal. Veebiseminari saab järele vaadata siit. Ürituse programmi ning üritusel tutvustatud materjalidega saab aga tutvuda siin. |
|||||
| Antud uudiskirjas tutvustame olulisi teemasid rändevaldkonnas, toetudes suuresti oma üleeuroopalise võrgustiku kogutud usaldusväärsetele andmetele. Jagage uudiskirja ja selle tellimise võimalust kolleegidega! Jälgige EMNi ka Twitteris: https://twitter.com/EMNMigration |
|||||
| © 2020 Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkt Kase 61, 12012 Tallinn | emn@sisekaitse.ee   |
|||||
| Kui sa ei soovi enam uudiskirja saada, kliki siia Kui sa näed seda kirja moonutatult, kliki siia |
.png)