EMN Eesti seadis end sisse Sisekaitseakadeemias

2020. aasta on rändevõrgustiku Eesti kontaktpunktile alanud muutustega – asume nüüd Sisekaitseakadeemia Sisejulgeoleku instituudi allüksuses. Veebruari lõpus liitus meie meeskonnaga uus töötaja Madli Kaljula, kelle haridus ja varasem töökogemus toetavad EMN Eesti tegevusi.

Muudatustest ja ebatavalisest olukorrast hoolimata jätkab EMN Eesti enda tavapärase tööga – kogume ja analüüsime rände- ning varjupaigavaldkonna infot ja jagame saadud infot laiema avalikkusega. Jätkame endiselt rände- ja varjupaigapoliitika aastaraportite, valdkonna uuringute ja statistika ning ad hoc päringute koostamise ja esitamisega. Aktiivsed on EMN töögrupid, mis tegelevad tagasisaatmise valdkonna, statistika, kodakondsusetuse teema, sõnaraamatu jm valdkondadega. Hetkeolukorrast johtuvalt on EMNi uueks prioriteediks tõusnud COVID-19 mõju kaardistamine – nii seadusliku rände (eelkõige töörände), rahvusvahelise kaitse kui  tagasipöördumise aspektist.

Nagu ka eelnevatel aastatel, saab meie poole pöörduda, kui vajate kiiret, ajakohast ja võrreldavat (EL riikide ja Norra) rände- ja varjupaiga valdkonna ad hoc infot. Ka teistes Euroopa rändevõrgustiku liikmesriikides kasutatakse seda võimalust aktiivselt ning seega on EMN Eestil aastate jooksul kogunenud hulgaliselt informatsiooni EL riikide ja Norra rände- ja varjupaigapraktikate kohta. Varasemate päringutega saate lähemalt tutvuda meie kodulehel siin.

Erinäolised riiklikud kaitsestaatused Euroopas 

Kriisid maailma eri paigus on viimastel aastatel suurendanud inimeste hulka, kellele on Euroopa Liidus antud kas pagulase või täiendava kaitse staatus ehk harmoniseeritud ELi kaitsestaatus. Kuigi andmed on piiratud, võib sarnast tõusutrendi märgata ka riiklike kaitsestaatuste ehk mitteharmoniseeritud kaitsestaatuste andmisel. Millistel tingimustel ja mis olukorras on erinevates EL riikides ja Norras võimalik kaitset saada annab võrdleva ülevaate EMNi vastvalminud uuring. 

Erinevad riiklikud kaitsestaatused

Erinevalt Eestist, kus rahvusvahelist kaitset antakse vaid ELi õigusest tulenevatel alustel, on 20 ELi liikmesriigis ning Norras kasutusel vähemalt üks riiklik kaitsestaatus ning kokku on neis riikides lisaks EL-taseme kaitseseisunditele lausa 60 erinevat kaitsestaatust. ELi liikmesriigid võivad selliseid alternatiivseid kaitse aluseid kasutusele võtta seni kuni need ühilduvad ELi õigustikuga. Riiklikud kaitsestaatused vastavad suuremale hulgale vajadustele ja olukordadele, kui seda pakuvad rahvusvahelise kaitse saamise alused ELi õigustiku kohaselt. 

Riiklikud kaitsestaatused võib jagada kahte suurde kategooriasse. Esimesse gruppi kuuluvad kaitseseisundid olid olemas juba enne EL-tasemel staatuste käibele võttu. Nendeks on põhiseadusest tulenev kaitse ning kollektiivkaitse. Teise gruppi kuuluvaid staatusi antakse välja humanitaarsetel või kaastundlikel kaalutlustel, näiteks meditsiinilistel põhjustel, looduskatastroofide tõttu või saatjata alaealistele. Kõige enam antakse uuringus osalenud riikides kaitset humanitaarsetel alustel (16 riigis), järgneb kaitse andmine meditsiinilistel põhjustel (7 riigis), non-refoulement põhimõtte alusel (7 riigis) ja erakordsetel põhjustel (6 riigis). Kokku on uuringus eristatud üheksat kaitse andmise alust, mis on välja toodud alljärgneval skeemil:

Riiklike kaitsestaatuste rakendamine praktikas

Enamikul juhtudel on riiklike kaitsestaatuste sisu sarnane ELi õiguses kehtestatud miinimumstandarditega ELi harmoniseeritud kaitsestaatustele. Näiteks elamisloa kestus, ligipääs tervishoiule ja lõimumisteenustele. Harvad on juhud, kui riiklikud kaitsestaatused pakuvad võrreldes ELi õigusega soodsamaid tingimusi. See kehtib vaid lastele pakutavate kaitsestaatuste (nt elamisloa pikkuse puhul ja ligipääsul sotsiaaltoetustele) ning põhiseadusest tuleneva kaitse puhul. Teisalt tuleb ette, et kohaldatakse ELi õigusega võrreldes ebasoodsamaid tingimusi. Näiteks lühemad elamisload, piirangud ligipääsul tööturule, haridusele, lõimumisteenustele, sotsiaaltoetustele jne. Sellised tingimused on eelkõige kaitsestaatustel, mida antakse non-refoulement põhimõtte alusel, tõsistel tervislikel ja keskkondlikel põhjustel.

Võrreldes harmoniseeritud kaitsestaatustega võivad riiklikud kaitsestaatuste alused kohalikus seadusandluses selgelt määratlemata olla, mis jätab ametivõimudele kaitse andmise küsimustes märkimisväärse kaalutlusõiguse. See aga võib kaasa tuua väljakutseid nii ametnikele kui kaitse taotlejatele endile. Lisaks on riikidel kaitsestaatuste menetluses suurem tegutsemisvabadus. Näiteks pole osades riikides varjupaigaametkonnad kaitse menetlusse kaasatud ja on poliitiline otsus, kes saab kaitse ning kes mitte.

Tulevikudebatid

Kuigi riiklikud kaitsestaatused tagavad rohkematele inimestele ligipääsu kaitsele, on mitmes riigis arutletud ka juba rakendatavate kaitsestaatuste kaotamise üle. Näiteks on Rootsis ja Itaalias poliitilised jõud väitnud, et ELi harmoniseeritud kaitsestaatused katavad kõik asjakohased olukorrad, kus inimene kaitset võib vajada. Seevastu kodanikuühiskond on hoopiski rõhutanud vajadust laiendada kaitse andmise aluseid näiteks kliimapõgenikele või pereliikmetele. Kuigi aastate jooksul on nii mõnedki riigid asunud piirama ligipääsu riiklikele kaitsestaatustele, siis kuues uuringus osalenud riigis plaanitakse muuta olemasolevaid või luua hoopis uusi riiklike kaitse aluseid.

Rohkem infot leiate EMNi vastvalminud uuringust, kus analüüsiti riiklike kaitsestaatuste omadusi ja praktikaid 25 liikmesriigis ning võrreldi neid ELi harmoniseeritud kaitseseisundite poolt pakutavate tingimustega.

Valminud uuringuga tutvumisele aitab kaasa EMNi poolt loodud video, mis on leitav siit.

Rändevaldkonna kasvav murekoht Euroopas - teadmata kadunud saatjata alaealised 

Kuigi Eesti kogemused alaealistest välismaalastega, kes tulevad riiki ilma saatjata, on väga vähesed, on teistes Euroopa riikides nende hulk märkimisväärselt suurem. Näiteks Itaalias kuulutati 2019. aastal teadmata kadunuks 2676 saatjata alaealist, Saksamaal 2222 ning Rootsis 189. Kuna saatjata alaealised on äärmiselt haavatav sihtrühm ning varasemalt pole teadmata kadunud saatjata alaealiste temaatikat põhjalikumalt käsitletud, siis on uue Euroopa rändevõrgustiku informi ja informi kokkuvõtte eesmärk anda ülevaade sellest, kuidas tegeletakse teadmata kadunud saatjata alaealiste juhtumitega Euroopa Liidu liikmesriikides, Norras ja Suurbritannias. 

Probleemi hetkeolukord liikmesriikides, Norras ja Suurbritannias 

Mis põhjustel saatjata alaealised kaduma lähevad? Peamiselt heidutab üksi rändavaid lapsi ja noori varjupaigataotluse või perekonna taasühinemise protsessi pikkus ja keerukus või lahkuvad nad oma majutuskohast kartuses, et nad saadetakse tagasi koju või esimesse Euroopa Liidu riiki, kuhu nad jõudsid (Dublini menetluse raames). 

Hoolimata probleemi akuutsusest ning päevakajalisusest, on tänasel päeval raske määrata kadunud saatjata alaealiste koguhulka, kuna paljude informi koostamises osalenud riikide statistika pole piisavalt usaldusväärne, andmed ei ole täielikud või võrreldavad. Kui tugineda olemasolevatele andmetele, siis olid perioodil 2015-2017 enamik kadunud saatjata alaealistest poisid, üle 15-aasta vanad ning pärit Afganistanist, Marokost või Alžeeriast. 

Võimalused ning takistused kadunud saatjata alaealiste otsinguil

Selgus, et enamikes riikides on välja töötatud eraldi menetlus tegelemaks kadunud saatjate alaealiste otsimise juhtumitega. Need protseduurid on tihti sarnased või identsed teiste kadunud laste juhtumite uurimisega, seades paika reeglid selle kohta, kui kiiresti peaks kadumisjuhtumist teatama, kes on teatamise eest vastutav, kuidas hinnata juhtumi erakorralisust ning kuidas juhtumit edasi jälgida, näiteks ELi tasandil infot vahetades.

Samuti annab inform täpsema ülevaate riikide probleemidest antud valdkonnas ning tutvustab kasutusel olevaid parimaid praktikaid.

Vaata ja uuri veel!

★ Ilmunud on 30. EMN bülletään Uus bülletään annab ülevaate ELi ja liikmesriikide arengutest varjupaiga- ja rändepoliitika valdkonnas perioodil jaanuar - märts 2020. Uues bülletäänis on ka eraldi sektsioon, mis keskendub COVID-19-ga seotud arengutele.

★ Uued informid tagasi-pöördumise valdkonnas Lisaks eelmisel aastal valminud informile, mis keskendus tagasi-pöördumise nõustamise poliitikatele ja praktikatele, ilmus aasta alguses tagasipöördumise nõustamise teemal veel kaks informi. Üks neist puudutab tagasipöördumise nõustajate koolitamist ning toetus-mehhanisme ja teine teavitustööd ning teabe jagamise võimalusi välismaalastele tagasipöördumis-protsessis.

★ Kiirpilk start-up meetmele ELis ja Eestis 

Eelmise aasta viimases uudiskirjas avaldasime artikli EMNi uuringust, mis andis ülevaate start-up’ide ja teiste uuenduslike ettevõtete rändeteedest ELi. Selle uuringu tulemused on nüüd ühel lehel kokku võetud. 

★ EMN Eesti otsib oma meeskonda säravat rändeeksperti! 

Töökas EMN Eesti meeskond otsib enda sekka rändeeksperti, keda ootavad ees põnevad tööülesanded. Täpsemate kandideerimis-tingimustega on võimalik tutvuda siin. Kandideerimistähtaeg on 16. juuni.