|
www.emn.ee | |
|
|||||
Rahvusvaheliste tudengite meelitamine ning hoidmine Eestis ja Euroopas Õhus on tunda kevadet - noortel üle maailma tuleb ruttu otsustada, kus riigis haridusteed jätkata. Haridusturg on globaalne turg ning õpiränne on muutunud aina tavapäraseks osaks haridusteest. Tekkinud on tihe konkurents nii ülikoolide kui ka riikide vahel välistudengite meelitamisel. Ka Euroopa Liit ja liikmesriigid on viimastel aastatel oluliselt lihtsustanud välistudengite riiki sisenemise ja jäämise ning välistudengite liidu-sisese mobiilsuse reegleid.  |
|||||
Eesti seadusandluse kujundamine välistudengisõbralikuks
|
|||||
Euroopa rändevõrgustiku uuringu „Rahvusvaheliste tudengite meelitamine ja hoidmine Euroopa Liidus“ Eesti raport tutvustab Eestit kui väikest, aga tõusvat tähte globaalsel kõrgharidusmaastikul. Kui 2013/2014 õppeaastal õppis siin 689 kolmandate riikide kodanikku, siis 2017/2018 õppeaastal juba 3200. Neile lisanduvad tudengid Euroopa Liidust. Kokku õppis Eestis 2017/2018 õppeaastal kraadiõppes ligi 4300 välistudengit, ja lühemat perioodi 2100 tudengit. Nad tulid 120 riigist üle maailma. Inglisekeelete õppekavade arv on on kümne aastaga tõusnud paarilt-kolmelt saja seitsmekümne viieni. Hinnanguliselt on 10% tudengitest Eesti kõrgkoolides välismaalased. Miks pingutavad Eesti, Euroopa Liit ja konkurendid nõnda välistudengite pärast? Rahvusvahelised tudengid loovad väärtust pea kõikidele osapooltele! Kõrgkoolide jaoks tähendab tudengkonna rahvusvahelistumine kõrgemat õppekvaliteeti ja lisaraha õppemaksudena. Välistudengid toovad riiki raha ja stimuleerivad majandust, sest nende tarbimine ületab kordades keskmise turisti tarbimist. Nad ei koorma ka sotsiaalsüsteemi - peaksid välistudengid haigestuma, kannavad nad ravikulud ise. Tööandjad näevad aga kasvava tööjõupuuduse tingimustes välistudengites võimalikke töötajaid. Erinevalt välisvärbamisega riiki toodavatest uutest sisserändajatest on kohalike kõrgkoolide välistudengid siinse elu-olu ja suhtluskultuuriga juba kohanenud ning nende haridustaset ei pea hakkama hindama ja tunnustama. Lisaks, nagu selgitab Study in Estonia juht Eero Loonurm Postimehe arvamusloos, saab Euroopa välismaalasi siin õpetades ja neid seejärel laia maailma saates levitada euroopalikke väärtusi. |
|||||
| Mis on välistudengi hind? Prantsusmaal arvutati 2014. a välja, et riik kulutab välistudengite vastuvõtule aastas 3 miljardit eurot ja välistudengid jätavad Prantsusmaa majandusse 4,65 miljardit eurot. Sellest moodustab:
Hollandi kõrghariduse rahvusvahelistumise riikliku institutsiooni NUFFIC eksperdi Karen de Mani ettekanne Euroopa rändevõrgustiku paari aasta tagusel konverentsil Tallinnas tõi välja, et välistudengid panustavad Hollandi eelarvesse 1,57 miljardit eurot aastas. Sellesse summasse pole sisse arvutatud fakti, et välistalentide rohkus meelitab rahvusvahelisi ettevõtteid Hollandisse. |
|||||
Noorte välismaalaste õppimine Euroopa kõrgkoolides on hea, aga veelgi kasulikum oleks see, kui nad pärast õpingute lõppu koheselt ei lahkuks, vaid siia tööle jääks. Paraku on Euroopa seni märksa edukam välistudengite meelitamisel, kui nende hoidmisel. Euroopa Liidu liikmesriigid suudavad hoida 16-30% välistudengitest. Eesti on Euroopas tubli keskmine, suutes rakendada 2016. aastal siin kõrgkooli lõpetanud välismaalastest 2017 aastaks tööle 26% (Haridus- ja Teadusministeeriumi avaldamata analüüs). See jääb neli protsenti alla Eesti kõrghariduse rahvusvahelise tutvustamise strateegias 2015–2020 seatud eesmärgile. Milline on Euroopa Liidu liikmesriikide välistudengite meelitamise ja hoidmise statistika? Kus Euroopas on olemas strateegilised lähenemised noorte haritud välismaalaste õppima ja tööle värbamiseks ja kuidas näeb seal välja tööjaotus kõrgkoolide, ettevõtjate, kohalike omavalitsuste ja ministeeriumite vahel? Millised on peamised väljakutsed ning kuidas tulevad liikmesriigid nendega toime? – vastuseid leiad Euroopa rändevõrgustiku uuringu „Rahvusvaheliste tudengite meelitamine ja hoidmine Euroopa Liidus“ võrdlevast raportist, mis valmib suve alguseks. Sissejuhatuseks tutvu aga Eesti raportiga. |
|||||
| Põhja- ja Baltimaade rändekonverents “Haridus ja lõimumine” 29. märtsil 2019 toimub KUMUs Põhja- ja Baltimaade rändekonverents “Haridus ja lõimumine”, mille üks korraldajaid on EMN Eesti. Järjekorras juba seitsmes Põhja- ja Baltimaade rändekonverents keskendub hariduse rollile sisserändajate lõimimisel ühiskonda ja tööturule, seal hulgas välistudengite meelitamise ja hoidmise temaatikale.  Põhiettekanne Soome Migratsiooniinstituudi direktorilt Tuomas Martikainenilt käsitleb üleilmse rände tulevikusuundumusi. Tartu Ülikooli prorektor Aune Valk arutleb teises põhiettekandes ingliskeelse kõrghariduse rolli üle rahvusülikoolis. Konverentsi teise sessiooni korraldab EMN Eesti. See on pühendatud välistudengite rakendamisele Euroopa tööturgudel. Sessioon algab ülevaatega liikmesriikide väljakutsetest välistudengite tööturule kaasamisel ning parimatest praktikatest nende takistuse ületamisel. Ettekanne põhineb EMNi peagi valmival raportil „Rahvusvaheliste tudengite meelitamine ja hoidmine Euroopa Liidus“. Järgneb paneeldiskussioon, kus Tampere (Mari Taverne, Talentide meelitamise ja sisserände juht, Tampere linn) ja Hannoveri (Theda Minthe, Science City Hannover juht, Hannoveri linnavalitsus) esindajad tutvustavad kahe linna stateegilisi lähenemisi välistudengite hõlmamisel kohalikesse majandustesse. Kui sisserändepoliitika on riikide pärusmaa, mängivad kohalikud omavalitsusted koostöös kohalike ettevõtete ja kõrgkoolidega keskset rolli piirkondade rahvusvahelistumises ja teadustehnoloogilises innovatsioonis. Kuna pealinnad on niigi välistudengitele atraktiivsemad, kutsusime just väiksemate keskuste esindajad rääkima, mida nad teevad globaalsel kõrgharidus- ja tööjõuturul konkurentsis püsimiseks. Kolmas panelist, Ericsson Eesti personalijuht, Katri Kuuse esindab ettevõtet, mis paistab silma siinsete välistudengite süstemaatilise praktikale ning tööle värbamisega. Saame teada, mis on kahe piirkonna ja ühe rahvusvahelise ettevõtte välistudengitega tegelemise motiivid, õppetunnid ja plaanid. Diskussioooni modereerib Eero Loonurm, Study in Estonia uus juht. Tutvu konverentsi kavaga ning registreeru konverentsile kuni 20. märtsini või kuni kohti jätub! |
|||||
| Vaata ja uuri veel! Kui Sa pole veel tutvunud EMNi Rände- ja kodakondsuspoliitika aastaraportiga 2018, mis käsitleb põletavaid küsimusi tööalasest sisserändest varjupaiga pakkumiseni, saad nüüd raportist ülevaate kiirkorras. Raporti autor, Dr Mari-Liis Jakobson võtab paari viimase aasta arengud kokku 10-punktises lühiloengus. Kuidas saavad riigid ja ettevõtted lõimida välismaalasi Euroopa Liidu tööturule? Täiskasvanud sisserändajate puhul on tööelu üks keskne uues riigis kohanemise keskkond. EMNi uuring Kolmandate riikide kodanike lõimimine ELi tööjõuturule annab ülevaate nii Euroopa Liidu liikmesriikide riiklikest strateegiatest ja toetusmehhanismidest kui ka valitud erasektori ettevõtete lõimimismeetmetest. Välismaalaste tööturule integreerimise küsimuse võtame kindlasti fookusesse ühes järgmises uudiskirjas. Mida teevad Euroopa Liidu liikmesriigid pagulastega, kes külastasid riiki, kust nad põgenesid? Kas neile jäetakse alles rahvusvahelise kaitse staatus ja mis saab toetustest? Eesti lähenemisest sellele delikaatsele valdkonnale loe EMNi vastvalminud uuringust "Rahvusvahelise kaitse saajate reisimine oma päritoluriiki: probleemid, poliitikad ja praktikad ELi liikmesriikides, Norras ja Šveitsis". |
|||||
| Nagu märkate, on EMNi Uudiskiri uuenenud. Nüüdsest hakkab see teie postkasti jõudma kuus korda aastas. Tutvustame olulisi teemasid rändevaldkonnas, toetudes suuresti oma üleeuroopalise võrgustiku kogutud usaldusväärsetele andmetele. Jagage uudiskirja ja selle tellimise võimalust kolleegidega! Jälgige EMNi ka Twitteris: https://twitter.com/EMNMigration |
|||||
| © 2019 Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkt Narva mnt 25, 10120 Tallinn | emn@tlu.ee   |
|||||
| Kui sa ei soovi enam uudiskirja saada, kliki siia Kui sa näed seda kirja moonutatult, kliki siia |
