Virvarr 2020. aasta rändestatistikas

Mai lõpus ilmus Euroopa Rändevõrgustiku, Siseministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ja Politsei- ja Piirivalvemeti koostöös valminud „Rändestatistika ülevaade 2016-2020“. Kogumik annab ülevaate peamistest rändetrendidest 2020. aastal, seda nii eestlaste väljarände ja tagasipöördumise, kui ka kolmandate riikide kodanike sisserändest vaadatuna.
Möödunud aasta tõi kaasa mitmeid muutusi rändearvudes. Üllatuslikult lahkus riigist rohkem eestlasi kui pöördus tagasi. Peamiselt mindi Soome, Venemaale ja Suurbritanniasse. Samas langes Covid-19 piirangustest tulenevalt ka kolmandate riikide kodanike sisseränne. Rändestatistika ülevaatega on võimalik põhjalikumalt tutvuda EMN Eesti kodulehel.

LOE EDASI 

Perest lahutatud ja kadunud migrandid

Üksi reisides on kolmandate riikide kodanikud Euroopa Liitu (EL) sisenemisel ja lõppsihtkohta jõudes tihtipeale isoleeritud, mis võib panna neid haavatavasse olukorda. Samuti ei pruugi kolmandate riikide kodanikud olla teadlikud viisidest, kuidas hoida kontakti oma lähedastega või võidakse otsustada mitte kontakti võtta, et vältida tagasisaatmist või probleemide tekitamist oma lähedastele. Selle tulemusena võib kaduda kontakt oma perega, inimene võib ise kaduda ja nii on hiljem keeruline kontakti taastada. Vahemikus 2015-2018 esitati ainuüksi Punase Risti erinevatele üksustele kokku ligikaudu 60 000 otsingutaotlust kolmandate riikide kodanike leidmiseks, mis näitab, et tegemist on olulise probleemiga. Loe värskest EMN informist, milline on EL riikide ja Norra praktika kolmandate riikide kodanike kadumise ennetamisel või hiljem juba otsimisel, sh millised on protseduurid kadumise teatamiseks ja otsingute läbiviimiseks.

LOE EDASI

Euroopa Komisjon tutvustas uut vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise strateegiat

2015-2016. a rändekriis oli tervele Euroopale suureks šokiks, mil sai selgeks, et Euroopa ühtsus ei ole iseenesestmõistetav. Ühtsuse tagamiseks tuleb võimalikult kiire sammuga liikuda tõhusama rändehalduse, sh terviklikuma ja efektiivsema rahvusvahelise kaitse- ning tagasipöördumise menetluse reformiga. Nii alustas Euroopa Komisjon 2016. a varjupaigareformi, mis sai uue ja kaasaegsema kuue eelmisel sügisel, kui tutvustati uut rände- ja varjupaigalepet. 
Sel kevadel aga tutvustati uut EL vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise strateegiat, mis on eelmainitud leppe tagasipöördumise peatüki sisuline arendus, millega antakse rändepoliitika kujundamisele uued tegevussuunad, et luua ühine, sidus ning efektiivne tagasipöördumise süsteem.

LOE EDASI

Ühe ajastu lõpu algus – ränne on muutumas väljavalitute privileegiks

EMN Eesti värskeimad väljaanded

• Rändestatistika ülevaade 2016-2020
• Inform: Perest lahutatud ja kadunud migrandid
• 33. EMN Bülletään: oktoober 2020 -  detsember 2020
• 34. EMN Bülletään: jaanuar 2021 - märts 2021

Tulevased ja järelvaadatavad rändeüritused

• 30. aprillil toimus Portugali Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise raames EMN aastakonverents "Digitaalne pööre rändes". Konverentsi ülekande salvestust saab vaadata siin.
• 11. juunil toimub EMNi päeva raames uue üle-euroopalise aastaraporti virtuaalne tutvustamine, mis keskendub teemale 'Tõhus rändekorraldus Euroopa Liidus ja liikmesriikides'. Eesti aja järgi toimub üritus 12-14. Info registreerimise ja ajakava kohta leiab siit. 
• 25. juunil korraldab rändevõrgustiku Prantsusmaa kontaktpunkt aastakonverentsi teemal 'Hooajatöötajate meelitamine ja nende õiguste kaitsmine Prantsusmaal ja Euroopa Liidus'. Info registreerimise kohta postitame esimesel võimalusel EMN Eesti veebilehele.