Rändestatistika ülevaade 2018-2022

19.07.2023

 

Juba viiendat aastat järjest ilmus koos suve saabumisega Kultuuriministeeriumi ja Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti statistikabrošüür „Rändestatistika ülevaade 2018-2022“. Brošüür annab ülevaate peamistest rändetrendidest Eestis 2022. aastal, kajastades eestlaste väljarännet ja tagasipöördumist ning kolmandate riikide kodanike sisse- ja väljarännet. Tervikuna mõjutas 2022. aasta rändestatistikat vaieldamatult kõige enam Ukraina sõjapõgenike saabumine Eestisse ning kehtestatud sanktsioonid ja piirangud.

Eesti rahvaarv kasvas seoses Ukraina sõjapõgenike saabumisega  

Statistikaameti andmetel oli Eesti rahvaarv 1. jaanuari 2023 seisuga 1 365 884 inimest, mis on 2,6% rohkem kui aasta tagasi. 2022. aastal vähenes rahvaarv loomuliku iibe tõttu (kuna kõrge suremus ületas rekordmadalale tasemele langenud sündimuse) 5559 inimese võrra, samas suurenes positiivse rändesaldo tõttu (Eestisse saabus elama rohkem inimesi kui siit lahkus) 39 757 inimese võrra. 

2022. aastal saabus registreeritud rände alusel Eestisse elama 49 414 inimest ja siit lahkus välismaale 9657 inimest. Seega võrreldes 2021. aastaga suurenes sisseränne 29 890 inimese võrra, väljaränne aga vähenes 2824 inimese võrra. Suurenenud sisserände peamiseks põhjuseks on Ukraina sõjapõgenike saabumine Eestisse1 – riiki saabujatest 75% ehk 31 594 inimest olid Ukraina kodanikud. Kokkuvõttes kasvas Eesti rahvaarv 34 088 inimese võrra. 

Perioodi 2018-2022 kokkuvõttes on olnud Eesti kodanikest väljarändajate koguarv (32 371 isikut) väiksem kui tagasipöördujate koguarv (35 038 isikut). Viimase viie aasta arvestuses kokku on Eestisse tagasi pöördunud 2667 Eesti kodakondsusega inimest rohkem kui siit lahkunud. Rändajad on seni olnud pigem mehed kui naised. Välja rännatakse pigem nooremas eas, vanuses 20+, ning tagasi pöördutakse enim vanuses 30+. Kõige rohkem naasis 2022. aastal Eesti kodanikke Soomest (45%), Venemaalt (10%) ja Ühendkuningriigist (8%). Kõige rohkem lahkuti samuti Soome (39%), Lätti (5%) ja Ühendkuningriiki (4%). 

Rahvastikuregistri andmetel elas Eesti kodanikke välisriikides 2023. aasta alguse seisuga 123 613 inimest, mis on 2% enam, kui aasta varem. Välisministeeriumi hinnangul on aga välismaal elavaid Eesti päritolu inimesi kuni 200 000. Enim elab Eesti kodanikke Soomes (54 766 Eesti kodanikku), Venemaal (18 958) ja Ühendkuningriigis (9619).  

Ukrainas toimuva sõja mõju kolmandate riikide kodanike sisserändele 

Kolmandate riikide kodanike välispiirilt Eestisse sisenemiste arv oli 2022. a oluliselt mõjutatud olukorrast Ukrainas. Võrreldes 2021. aastaga kasvas piiriületuste arv 135 %, seda peamiselt kahe asjaolu tõttu: Ukraina sõjapõgenike saabumine Eestisse ning Covid-19 reisipiirangute kaotamine (Vene Föderatsioon kaotas Covid-19 reisipiirangud alates 15.07.2022, Eestis Vabariigi Valitsus tunnistas välispiiridel sisenemise piirangud seoses Covid-19 kehtetuks 17.06.2022). Vene Föderatsiooni kodanike piiriületuste arv oli pidevas kasvus kuni 2022. a augusti keskpaigani. Olukord aga muutus oluliselt, kui alates 18.08 keelduti neile Vene Föderatsiooni kodanikele Eestisse sisenemisest, kelle reisi eesmärk oli turism, äri, sport või kultuuritegevus.2 Vene Föderatsiooni kodanike piiriületuste arv vähenes 2022. aasta septembrist jõustund sanktsiooni mõjul veelgi, kui Eesti keelustas koos Läti, Leedu ja Poolaga Venemaa kodanikele välispiirilt riiki sisenemise Schengeni lühiajalise viisaga.  

Sanktsioonide mõju ei piirdunud ainult piiriülese liikumise vähenemisega, vaid mõjutas ka väljastatud viisade arvu, esmaste tähtajalise elamisloa saajate arvu ning lühiajalist töötamist.  

Kuna mitmed Eesti välisesindused peatasid viisataotluste vastuvõtmise (2022. a märtsist peatasid Eesti välisesindused Moskvas, Peterburis, Pihkvas ja Minskis viisataotluste vastuvõtmise), siis väljastati 2022. aastal rekordmadal arv C-viisasid, 19 049 C-viisat (muutus võrreldes eelmise aastaga -52%), samuti jäi rekordmadalaks väljastatud D-viisade arv, 15 820 D- viisat (muutus võrreldes eelmise aastaga -39%). 

Esmakordsete tähtajaliste elamislubade koguarv langes võrreldes 2021. aastaga 2%, mis oli samuti olulisel määral mõjutatud Venemaa sõjast Ukrainas. Elamislubade arv kasvas küll pererändes 8% ja töörändes 9%, aga langes oluliselt õpirändes 49% ja ettevõtluses 20%. Kui varasematel aastatel on enamik õpirände ja ettevõtluse alusel Eestisse elama asujatest olnud Venemaa kodanikud, siis seoses kehtestatud sanktsioonidega, mis puudutavad Venemaa Föderatsiooni agressiooni Ukrainas, on olnud piiratud nende kodanike Eestis lühiajaline töötamine ning tähtajalise elamisloa ja viisa taotlemine töötamise, õppimise ja ettevõtluse eesmärgil. 

Lühiajalise töötamise registreerimiste arv oli 2022. aastal, võrreldes 2021. aastaga, languses (muutus võrreldes eelmise aastaga -26%). Sellegi languse peamiseks põhjuseks oli Venemaa Föderatsiooni algatatud sõda Ukrainas. Kui 2021. aastal moodustasid Ukraina kodanikud lühiajaliste töötajate koguarvust 72%, siis 2022. aastal ainult 47%. Lühiajalise töötamise registreerimiste arv hooajatööks langes võrreldes 2021. aastaga 46%. 

Sõja mõju rahvusvahelise kaitsele 

Kui kuni 2022. aasta alguseni püsis rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate arv Eestis suhteliselt madalana, siis toimus järsk tõus pärast Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni Ukrainas. Selle tulemusena esitati tavapärase ligi 100 taotluse asemel aasta jooksul kokku 2940 taotlust. Rahvusvahelist kaitset anti tavapärase ligi 50 inimese asemel 2107 inimesele. Nii kasvas võrreldes 2021. aastaga taotlejate arv 2022. aastal 3768%, kaitse saajate arv kasvas võrreldes 2021. aastaga 4480%. Enamus 2022. a rahvusvahelise kaitse saajatest olid Ukraina kodanikud, kes ei saanud taotleda ajutist kaitset, kuna nad olid Ukrainast lahkunud enne sõjategevuse algust. 

Seoses 24.02.2022. a. alanud Venemaa Föderatsiooni sõjalise agressiooniga Ukrainas, tegi Euroopa Nõukogu 04.03.2022 otsuse ajutise kaitse direktiivi rakendamiseks, et kaitsta Ukrainas toimuva sõja tõttu põgenevaid inimesi. Ajutine kaitse on kaitse liik, mida rakendatakse erakordselt ning suure arvu inimeste ohtu sattumise korral. Kuigi Eestisse saabus 2022 a. ligi 100 000 sõjapõgenikku, siis oli neist enamus transiidil teistesse riikidesse. Eestilt taotles ajutist kaitset 41 871 Ukraina sõjapõgenikku, kellest 27 465 olid naised ja 14 406 olid mehed. Kaitse taotlejatest 14 396 olid lapsed. Ajutine kaitse anti 41 639 Ukraina kodanikule. 

Oluline aktiivsuse kasv toimus ka kodakondsuse valdkonnas 

Kui viimastel aastatel on Eesti kodakondsuse taotlejate arv olnud stabiilne, siis 2022. oli see võrreldes eelmise aastaga olulises kasvutrendis, kasvades 53%. Oluliselt (35%) kasvas naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saanud isikute arv, kelle eelmine kodakondsus oli Venemaa. 

Vabatahtlik riigist lahkumine ja väljasaatmine 

olitsei ja Piirivalveameti andmetel jäi 2022. aastal väljastatud lahkumisettekirjutuste arv peaaegu samaks kui 2021. aastal. Lahkumisettekirjutustest 87% olid vabatahtliku tähtajaga  lahkumisettekirjutused. Enim väljastati lahkumisettekirjutusi Venemaa Föderatsiooni, Moldova ja Usbekistani kodanikele. Isikul, kes lahkub riigist täites lahkumiskohustust vabatahtlikult, on võimalik saada tagasipöördumise- ja reintegratsiooni toetust läbi VARRE projekti, mida viib ellu IOM (Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon) Eesti esindus. VARRE projektiga alustati Eestis 2010. aastal ning selle toel on oma kodumaale naasnud üle 600 inimese. 2022. a naasis koduriiki VARRE toetuse toel enim Usbekistani, Gruusia ja Nigeeria kodanikke. 

Kokkuvõtvalt näitavad trendid Eesti rändestatistikas, et Ukrainas toimuval sõjal on otsene ja väga ilmne mõju Eesti sisserändele, jättes puutumata ühegi statistilise valdkonna.   

Rändestatistika ülevaatega 2018-2022 on võimalik põhjalikumalt tutvuda SIIN. 

Head lugemist!