Uus EMN ja OECD koostöös valminud inform: Digitaliseerimine ja tehisintellekt rändehalduses

10.02.2022

Mil määral võiksid digilahendused toetada rände- ja varjupaigahaldust? Uus EMN ja OECD koostöös valminud inform pöörab pilgu neile varjupaiga-, rände- ja kodakondsuse menetluste ning piirihalduse valdkondadele, kus digitaaltehnoloogiaid rakendada võiks.

Viimastel aastatel, ja pärast digilahenduste laialdasemat kasutamist COVID-19 pandeemia ajal, on liikmesriigid tõhustanud või kavatsevad tõhustada digitehnoloogiate kasutuselevõttu mitmetes rände- ja varjupaigahaldusega seotud valdkondades. Värske EMN ja OECD koostöös valminud inform põhineb 24 liikmesriigi [1] ja OECD sisendil, kaasates lisaks informatsiooni ka OECD riikidest, mis asuvad väljaspool Euroopa Liitu. Uus inform annab ülevaate digilahenduste võimalustest toetada rände haldamist, kodakondsuse omandamist, varjupaigamenetlust ja piirikontrolli, arvestades seejuures ka põhiõiguste kaitset, sh andmekaitse olulisust.

Üks COVID-19 pandeemiast päevakorda kerkinud küsimsutest oli see, kuidas teostada isikusamasuse kontrolli ilma õiguskaitse- ja immigratsiooniasutuste töötajate tervist ohtu seadmata. Valdav enamus ELi liikmesriike ja Gruusia toovad välja, et kasutavad elamislubade ja kodakondsustaotluste menetlemiseks veebipõhiseid süsteeme, näiteks et võimaldada taotlejatel leppida kokku aeg immigratsiooniametis või saatkonnas. Teised liikmesriigid pakuvad ka keerukamaid digiteenuseid, nagu veebitaotluste esitamine või progressi järgimine kaughalduse teel.

Kui paljud riigid juba kasutavad elamisloataotluste haldamiseks veebipõhiseid süsteeme ja digitaalseid tööriistu, kasutavad mitmed EL-i liikmesriigid migratsiooni haldamiseks plokiahela tehnoloogiat. Samuti on mitmed riigid seda hetkel piloteerimas või plaanivad seda lähiajal teha. Tehisintellekti (AI) kasutatakse liikmesriikides mitmel eesmärgil, näiteks:

  • keele tuvastamiseks ja keeleoskuse hindamiseks, et kontrollida kolmandatest riikidest pärit isikute keeleoskust ja päritoluriiki;
  • isikut tõendava dokumendiga seotud pettuste tuvastamiseks;
  • ning juhtumikorralduse jaoks, hindamaks iga üksikjuhtumi keerukust ja hinda.

Veebipõhiste süsteemide ja digilahenduste kasutuselevõtu puhul ei pea liikmesriigid andmete käitlemisel järgima vaid põhiõiguste kaitset, näiteks Euroopa Liidu Põhiõiguste hartas sätestatud era- ja perekonnaelu austamine  (Artikkel 7) või isikuandmete kaitse (Artikkel 8) [2], vaid ka isikuandmete kaitse üldmääruse (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrust (EL 2016/679) [3]  ning sellega seonduvat siseriiklikku õiust.

Loe uut informi SIIT.


Viited:

[1] Austria, Belgium, Bulgaria, Croatia, Cyprus, Czech Republic, Estonia, Finland, France, Georgia, Germany, Hungary, Ireland, Italy, Latvia, Lithuania, Luxembourg, the Netherlands, Poland, Portugal, Slovak Republic, Slovenia, Spain, Sweden.

[2] Charter of Fundamental Rights of the European Union, 2012, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex%3A12012P%2FTXT , last accessed on 24 June 2021.

[3] Regulation (EU) 2016/679 of the European Parliament and of the Council of 27 April 2016 on the protection of natural persons with regard to the processing of personal data and on the free movement of such data, and repealing Directive 95/46/EC (General Data Protection Regulation), https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A02016R0679-20160504&qid=1532348683434 , last accessed 06 January 2022.