Uudised

  • IOM Eesti esindus otsib uut juhti

    24. jaanuarini on avatud konkurss IOM Eesti esinduse uue juhi kohale. 

  • Ilmus uus kodakondsus- ja rändepoliitika aastaraport

    Novembris valmis EMN Eesti kodakondsus- ja rändepoliitika aastaraport. Raport annab ülevaate 2020. aasta olulisematest arengutest rände- ja varjupaigavaldkonnas Eestis ja Euroopa Liidus.

  • Kutse EMN Eesti “Rände- ja kodakondsuspoliitika aastaraport 2021” esitlusele

      Hea rändevaldkonna asjatundja ja huviline! Oled oodatud värske “Rände- ja kodakondsuspoliitika aastaraport 2021” esitlusele neljapäeval, 18. novembril kell 11.00 – 12.30. Esitlus toimub veebi vahendusel.

  • Pikaajaliselt ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike olukord

    Uuringu “Pikaajaliselt ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike olukord EL-is ja Norras” fookuses on kolmandate riikide kodanikud, kes ei täida või enam ei täida liikmesriigis viibimise tingimusi; ning kuna neile ei anta elamisluba, on neile väljastatud lahkumisettekirjutus.

  • Uuenduslikud rändeteed Euroopa tööturuvajaduste täitmiseks

    Euroopa rändevõrgustiku esimene inform sarjast „Innovatsiooni ja migratsioon“ annab ülevaate liikmesriikide praktikast seoses talendipartnerluse ja täiendavate rändeteedega, mis on loodud selleks, et rahvusvahelist kaitset vajavad  inimesed saakisid ELis töötada ning seeläbi paremini integreeruda. 

  • Andmehaldus Euroopa Liidu riikide ja Norra varjupaigamenetluses

    Selleks, et tagada rahvusvahelise kaitse menetluse sujuv toimimine, on vaja kiiresti ja tõhusalt taotleja tuvastada ja tema andmed registreerida tagades samal ajal andmete korrektsuse. EMNi uuring annab ülevaate, kuidas on andmete kogumine erinevate liikmesriikide varjupaigamenetluses korraldatud, millised on andmekaitse tagatised, sealhulgas kuidas kindlustatakse andmete täpsus, ja millised on liikmesriikide väljakutsed selles valdkonnas.

  • 2020. aasta rände- ja varjupaigavaldkonnas: COVID-19, aga mitte ainult

      2020. aastat jääb meenutama eelkõige COVID-19 pandeemia, mis avaldas mõju kõikidele rändeliikidele. Näiteks elamislubade ja viisade taotluste arv vähenes 50% võrra ning varjupaigataotluste arv 33% võrra. COVID-19 oli initsiaatoriks mitmetele 2020. a toimunud arengutele. Näiteks võeti paljudes riikides kasutusele uued elektroonilised süsteemid või digitööriistad, et võimaldada rändeprotsessidel jätkuda. Samas ei tulenenud kõik muudatused vaid […]

  • Perest lahutatud ja kadunud migrandid: Liikmesriikide praktikad ennetamiseks ja kadunud migrantide otsimiseks

    Üksi reisides on kolmandate riikide kodanikud ja varjupaigataotlejad Euroopa Liitu (EL) sisenemisel ja lõppsihtkohta jõudes tihtipeale isoleeritud. Nii võivad nad olla haavatavamad ja sattuda ekspluateerimise, inimkaubanduse või smugeldamise ohvriks. Samuti ei pruugi kolmandate riikide kodanikud olla teadlikud viisidest, kuidas hoida kontakti oma lähedastega. Olukorras, kus riigis viibitakse ebaseaduslikult, võidakse otsustada mitte kontakti võtta, et vältida […]

  • Virvarr 2020. aasta rändestatistikas

      Mai lõpus ilmus Euroopa Rändevõrgustiku, Siseministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ja Politsei-ja Piirivalvemeti koostöös valminud kogumik „Rändestatistika ülevaade 2016-2020“. Rändestatistika annab ülevaate peamistest rändetrendidest 2020. aastal, seda nii eestlaste väljarände,  tagasipöördumise kui ka kolmandate riikide kodanike sisserändest vaadatuna. Eestlaste ränne

  • Euroopa Komisjon tutvustas uut vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise strateegiat

    2015-2016. a rändekriis oli tervele Euroopale suureks šokiks, mil sai selgeks, et Euroopa ühtsus ei ole iseenesestmõistetav. Ühtsuse tagamiseks tuleb võimalikult kiire sammuga liikuda tõhusama rändehalduse, sh terviklikuma ja efektiivsema rahvusvahelise kaitse- ning tagasipöördumise menetluse reformiga.

  • Ühe ajastu lõpu algus – ränne on muutumas väljavalitute privileegiks

    COVID-19 pandeemia ja poliitilised valikud ähvardavad lõpetada üleilmse rände mitmekesistumise ja demokratiseerumise. Sel juhul muutub ränne kõrgema haridustasemega ja piisava sissetulekuga inimeste privileegiks. See külvab aga seemne uute rändekriiside tekkeks. Nendel teemadel kirjutavad EMN rändeeksperdid Ave Lauren ja Eike Luik Diplomaatia artiklis.

  • Pandeemia-aasta rändevaldkonnas

    Möödunud aasta on kaasa toonud suuri muutuseid pea igas eluvaldkonnas ning siinkohal ei erine ka ränne. Lisaks üldisele rahvusvahelise mobiilsuse ja rändemahtude langusele, võib näha mitmesuguseid laiemaid arenguid rände ja rahvusvahelise kaitse valdkonna poliitikates ja praktikates. Kui osa neist on ajutised, siis teiste mõjud jäävad rändemaastikku ilmestama veel aastateks. Kõige suuremaid arenguid võib näha rändehalduse […]