Uudised

  • Viisavabadusega kaasnevad väljakutsed ja praktikad Euroopa Liidus

    Euroopa rändevõrgustiku värske uuringu fookuses on viie Lääne-Balkani (Makedoonia, Montenegro, Serbia, Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina) ning kolme idapartnerlusriigiga (Moldova, Ukraina, Gruusia) sõlmitud viisavabaduse mõjud Euroopa Liidu liikmesriikidele. Viisavabade riikide kodanikel on õigus siseneda Euroopa Liitu lühiajaliselt ilma viisata, seda maksimaalselt 90 päeva 180 päevase ajaperioodi jooksul.   Uuringu ühe läbiviija, Tallinna Ülikooli Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti rändeeksperdi Barbara […]

  • Kas välistudengid võiks leevendada tööjõupuudust Eestis?

    Eesti majanduse kasvu pidurdab tööjõupuudus ning iga-aastane sisserände kvoot piirab töötamiseks elamislubade väljaandmist. Samal ajal on õppimine töö- ja pererände kõrval kolmas suurim rändekanal Eestisse. Kas välistudengid, kelle arvukus on viimase kümne aastaga ligi viiekordistunud, võiks leevendada tööjõupuudust Eestis? Selle üle arutleb minutiloengus Euroopa rändevõrgustiku rändeekspert Marion Pajumets.     Välistudeng – unistuste sisserändaja Paljud […]

  • Välistudeng, tõukame või tõmbame?

    Välispäritolu noored, kes õpivad meie kõrgkoolides, pole mitte julgeolekuoht Eestile või Schengenile, vaid eelkõige ikka Eesti maine saadikud maailmas ja meie majanduse kasvatajad, kirjutab Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti rändeekspert Marion Pajumets. Koalitsiooni moodustajad kaaluvad välistudengite sisserände piiramist, viidates tudengirände kuritarvitamise juhtudele. Tudengiränne on mahult kolmas sisserändekanal Eestisse ja nagu ikka, leidub suurte inimkogumite puhul väärkasutusi. […]

  • Sisserändajate tööturule integreerimisel on kolm peamist takistust

    Migrantide tõhus integreerimine Euroopa Liidu riikide tööturule on suur ja oluline väljakutse. Kuigi töötuse määr on alates 2014. aastast pidevalt vähenenud, on lõhe jätkuvalt kolmandate riikide ning Euroopas sündinud kodanike vahel suur. Euroopa rändevõrgustik (EMN) avaldas uuringu, mis käsitlebki EL mittekuuluvate ehk kolmandate riikide kodanike tööturule lõimimist 25 EL liikmesriigis. Uuring „Kolmandate riikide kodanike tööturule […]

  • Euroopa rände tegevuskava: EL peab jätkama viimase nelja aasta jooksul tehtud edusamme

    Seistes silmitsi suurima pagulaskriisiga pärast teist maailmasõda, on ELil õnnestunud viia rände haldamine ja piiride kaitsmine uuele tasemele. EL on pakkunud kaitset ja toetust miljonitele inimestele, päästnud elusid, lõhkunud smugeldamisvõrgustikke ja viinud Euroopasse ebaseaduslikult saabuvate inimeste arvu viie aasta madalaimale tasemele. Sellest hoolimata tuleb edasi töötada, et muuta ELi rändepoliitika tõepoolest tulevikukindlaks ehk selliseks, milles […]

  • Rände- ja kodakondsuspoliitika aastaraport

    Valminud on rände- ja kodakondsuspoliitika aastaraport. Raportist selgub, et 2015. aastal puhkenud Euroopa rändekriis on leevenenud. EMN Eesti teaduri Mari-Liis Jakobsoni sõnul on nüüd esiplaanile kerkinud küsimus, kuidas saada siia piisavalt vajaminevaid töökäsi ning kuidas võistelda maailma tippmajandustega tipptalentide pärast. Loe täismahus raportit siit 

  • Rände- ja pagulasraamistiku A ja O

    Ränne on teema, mis kütab kirgi peaaegu kõigis maailma riikides. Viimastel kümnenditel on rände mahud suurenenud. Kui 1970. aastal oli maailmas umbes 84,5 miljonit rahvusvahelist rändajat, siis praeguseks on nende arv kasvanud üle 258 miljoni. Loe  Sakalas avaldatud täismahus artiklit siit Ave Lauren

  • Rände faktiline pool Euroopas ja Eestis

    Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti teadur Mari-Liis Jakobson käis Raadio 2 saates “Achtung! Lobjakas ” rääkimas rände faktilisest poolest Euroopas ja Eestis.  Saadet saab järelkuulata siit Mari-Liis Jakobson

  • Ekspert: ÜRO ränderaamistik puudutab Euroopat vähem kui esialgu paistab

    Ränderaamistiku ümber puhkenud melu ja sellest tingitud valitsuskriisi üks peamisi põhjusi on Eestis levinud hirm, et raamistiku heakskiitmise korral võib siia tulla kes iganes kustahes maailma paigast ning me ei saa temast enam lahti. Tegelikkus võib kujuneda aga hoopis vastupidiseks. Nimelt kiidavad riigid koos ränderaamistikuga heaks ka põhimõtte, et kodanikud, kellel pole õigust teises riigis […]

  • Tagasipöördumise ja reintegratsiooni konverents

    Euroopa rändevõrgustiku (EMN) Eesti kontaktpunkti konverentsil “Kuidas tõhustada tagasipöördumist ja reintegratsiooni kolmandatesse riikidesse?” jagati infot kolmandate riikide kodanike lähteriiki tagasisaatmise ja sinna reintegreerimise olukorra, õppetundide ja plaanide kohta Euroopa Liidus. Konverents lõi platvormi mõttevahetuseks kolmandate riikide, Euroopa Liidu institutsioonide ja liikmesriikide esindajate vahel. Kaasatud olid ka eksperdid mittetulundusühendustest ja valitsusvälistest organisatsioonidest. Konverents toimus 23. oktoobril 2018 Tallinna […]

  • Kuidas reageeris Euroopa rändekriisile?

    2014. aastal tabas Euroopat viimaste aastakümnete üks suuremaid migratsioonilaineid (massilise sisserände laineid), mis sai laiemalt tuntuks „Euroopa rändekriisina“. Kui 2013. aastal taotles Euroopa Liidu riikides varjupaika 443 015 taotlejat, siis 2015. aastaks oli see number tõusnud 1 320 000 miljoni inimeseni, varieerudes liikmesriigiti oluliselt, teab TLÜ ühiskonnateaduste instituudi rändeekspert Silver Stõun.

  • Euroopa Liidu liikmesriigid peavad otsima rändepoliitikas uusi lahendusi

    Kümme aastat tagasi oli Euroopa Liidu ülene rändepoliitika suhteliselt olematu. Kuigi ühtne sisserände- ja varjupaigapoliitika oli sisse kirjutatud juba ELi aluslepetesse , jäi selle rakendamine pikaks ajaks tagasihoidlikuks.  Loe täismahus artiklit siit Mari-Liis Jakobson, Ave Lauren