Uudised

  • Euroopa rände tegevuskava: EL peab jätkama viimase nelja aasta jooksul tehtud edusamme

    Seistes silmitsi suurima pagulaskriisiga pärast teist maailmasõda, on ELil õnnestunud viia rände haldamine ja piiride kaitsmine uuele tasemele. EL on pakkunud kaitset ja toetust miljonitele inimestele, päästnud elusid, lõhkunud smugeldamisvõrgustikke ja viinud Euroopasse ebaseaduslikult saabuvate inimeste arvu viie aasta madalaimale tasemele. Sellest hoolimata tuleb edasi töötada, et muuta ELi rändepoliitika tõepoolest tulevikukindlaks ehk selliseks, milles […]

  • Rände- ja kodakondsuspoliitika aastaraport

    Valminud on rände- ja kodakondsuspoliitika aastaraport. Raportist selgub, et 2015. aastal puhkenud Euroopa rändekriis on leevenenud. EMN Eesti teaduri Mari-Liis Jakobsoni sõnul on nüüd esiplaanile kerkinud küsimus, kuidas saada siia piisavalt vajaminevaid töökäsi ning kuidas võistelda maailma tippmajandustega tipptalentide pärast. Loe täismahus raportit siit 

  • Rände- ja pagulasraamistiku A ja O

    Ränne on teema, mis kütab kirgi peaaegu kõigis maailma riikides. Viimastel kümnenditel on rände mahud suurenenud. Kui 1970. aastal oli maailmas umbes 84,5 miljonit rahvusvahelist rändajat, siis praeguseks on nende arv kasvanud üle 258 miljoni. Loe  Sakalas avaldatud täismahus artiklit siit Ave Lauren

  • Rände faktiline pool Euroopas ja Eestis

    Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti teadur Mari-Liis Jakobson käis Raadio 2 saates “Achtung! Lobjakas ” rääkimas rände faktilisest poolest Euroopas ja Eestis.  Saadet saab järelkuulata siit Mari-Liis Jakobson

  • Ekspert: ÜRO ränderaamistik puudutab Euroopat vähem kui esialgu paistab

    Ränderaamistiku ümber puhkenud melu ja sellest tingitud valitsuskriisi üks peamisi põhjusi on Eestis levinud hirm, et raamistiku heakskiitmise korral võib siia tulla kes iganes kustahes maailma paigast ning me ei saa temast enam lahti. Tegelikkus võib kujuneda aga hoopis vastupidiseks. Nimelt kiidavad riigid koos ränderaamistikuga heaks ka põhimõtte, et kodanikud, kellel pole õigust teises riigis […]

  • Tagasipöördumise ja reintegratsiooni konverents

    Euroopa rändevõrgustiku (EMN) Eesti kontaktpunkti konverentsil “Kuidas tõhustada tagasipöördumist ja reintegratsiooni kolmandatesse riikidesse?” jagati infot kolmandate riikide kodanike lähteriiki tagasisaatmise ja sinna reintegreerimise olukorra, õppetundide ja plaanide kohta Euroopa Liidus. Konverents lõi platvormi mõttevahetuseks kolmandate riikide, Euroopa Liidu institutsioonide ja liikmesriikide esindajate vahel. Kaasatud olid ka eksperdid mittetulundusühendustest ja valitsusvälistest organisatsioonidest. Konverents toimus 23. oktoobril 2018 Tallinna […]

  • Kuidas reageeris Euroopa rändekriisile?

    2014. aastal tabas Euroopat viimaste aastakümnete üks suuremaid migratsioonilaineid (massilise sisserände laineid), mis sai laiemalt tuntuks „Euroopa rändekriisina“. Kui 2013. aastal taotles Euroopa Liidu riikides varjupaika 443 015 taotlejat, siis 2015. aastaks oli see number tõusnud 1 320 000 miljoni inimeseni, varieerudes liikmesriigiti oluliselt, teab TLÜ ühiskonnateaduste instituudi rändeekspert Silver Stõun.

  • Euroopa Liidu liikmesriigid peavad otsima rändepoliitikas uusi lahendusi

    Kümme aastat tagasi oli Euroopa Liidu ülene rändepoliitika suhteliselt olematu. Kuigi ühtne sisserände- ja varjupaigapoliitika oli sisse kirjutatud juba ELi aluslepetesse , jäi selle rakendamine pikaks ajaks tagasihoidlikuks.  Loe täismahus artiklit siit Mari-Liis Jakobson, Ave Lauren

  • Teadlane teab: rahva usaldust rändepoliitika vastu kasvatab illegaalide kiire tagasisaatmine

    Riigis ebaseaduslikult viibivate isikute võimalikult kiire lähteriiki saatmine kasvatab elanikkonna usaldust riikliku rändepoliitika vastu, rõhutab Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudi rändeekspert Barbara Orloff. Paljudele teadmata on Eesti süsteemi tõhususelt Euroopas esirinnas.Loe lähemalt ERR novaatoris avaldatud artiklist

  • Miks on efektiivne tagasipöördumise süsteem Euroopale oluline?

    Kui räägime tagasipöördumisest, siis seostame seda eelkõige eestlaste naasmisega kodumaale. Rändepoliitika kontekstis mõeldakse selle all aga välismaalaste tagasipöördumist oma päritoluriiki, teab TLÜ ühiskonnateaduste instituudi rändeekspert Barbara Orloff.

  • Mis kasu saab Eesti välistudengitest?

    Eesti kõrgkoolides õpib ligi 4000 inimest, kes on tulnud kraadi omandama välismaalt. Neile lisanduvad sajad külalistudengid. Need on noored, kes saavad peagi kõrgelt kvalifitseeritud, kelle aktiivne tööelu on veel ees, kel on keeled suus ja kes on mingil määral maailma näinud. Aga mis saab neist pärast ülikooli lõppu? Üllatav, et töökäte puuduse ajal räägitakse Eestis […]

  • Tähistame maailma pagulaste päeva!

    20. juunil toimub maailma pagulaste päeva puhul Lennusadamas  üritus “Suur põgenemine” . Lisaks filmidele ja arutelule pagulaskriiside teemal on osalejatel võimalik virtuaalreaalsuse prillide abil külastada kaasaegseid pagulaslaagreid Lähis-Idas, Sudaanis ja Ukrainas. Päeva lõpetab elav raamatukogu muuseumi kohvikus Maru, kus vestluseks saab “laenutada” erineva tausta ja looga pagulasi. Jutuajamise kõrvale pakuvad pagulased tasuta oma rahvusköögi hõrgutisi. […]