Uudised

  • Olukord rändepoliitikas Euroopa Liidu juhtkonna vahetudes

      Üks keerukamaid teemasid sügisel tööle asuva Euroopa Parlamendi ja Komisjoni laual on sisseränne. Seda tõendasid viimati ÜRO rändekompakti ümber tekkinud üleeuroopalised pinged. Kergendust uuele juhtkonnale pakub nii rahvusvahelise kaitse taotlejate kui ka ebaseaduslikult ELi tulijate arvu langemine rändekriisi eelsele tasemele. Samas tuleb lõimida viimastel aastatel Euroopas kaitse saanud ning reformida solidaarsemaks ja tõhusamaks Euroopa […]

  • Tööränne Eestisse jätkab kasvutrendi

    2018. aastal olid Eestis peamised arengud rände vallas seotud töörändega ning välismaalaste parema kaasamisega tööturule. Võrreldes paljude teiste Euroopa Liidu riikidega on Eesti sisserändepoliitika pigem sisserännet piirav, kuid vajadus tööjõu järele sundis nii avalikku kui ka erasektorit eelmisel aastal üha rohkem tegutsema Eesti atraktiivsuse tõstmiseks. Tähelepanu keskmes oli kvalifitseeritud tööjõu riiki meelitamine, vär­bamine ning kohanemise toetamine. […]

  • Kuidas püüda kinni ideaalne immigrant?

    Elame rändeajastul, mil mobiilsuskapital – rändamisega tekkinud silmaring, enesekindlus ja kontaktid – on osa inimkapitalist. Kui üldse on olemas selline inim­kategooria nagu unistuste sisserändaja, siis peaks ta olema noor, haritud, hea tervisega töövõimeline inimene, kelle lõimumisvõime on hea. Sellele loetelule vastab vahest kõige paremini välisüliõpilane. Võtame näiteks magistrandi. Kogu senise elu, mitukümmend aastat, on tema […]

  • Kuidas aidata kolmandate riikide kodanikel integreeruda ELi tööturgudele?

    Euroopa rändevõrgustik (EMN) avaldas uuringu, mis käsitlebk EL mittekuuluvate ehk kolmandate riikide kodanike tööturule lõimimist 25 EL liikmesriigis. Uuring „Kolmandate riikide kodanike tööturule integreerimine ELi liikmesriikides” keskendub esimese põlvkonna rändajatele, kes viibivad seaduslikult ELi riikides ja kellel on õigus töötada. Uuringuga saab lähemalt tutvuda siin. Vaata vastvalminud videot ” How to help third-country nationals to […]

  • Viisavabastus – usaldame, aga kontrollime

    Üks viis Euroopa mõjusfääri laiendada on naabritega kokkupuute ja koostöö suurendamine. Viisavabastus Lääne-Balkani ja Idapartnerluse riikidega täidab seda eesmärki. Lihtsustunud on üksteisel külas käimine, suhtlus, kultuurivahetus, töötajate liikumine ja ärisidemeid. See kõik on tore, aga kas kasvanud läbikäimine võib hõlmata ka ohte? Milliseid? Ja kuidas Eesti end kaitseb? Neile küsimustele vastab Euroopa rändevõrgustiku hiljutise uuringu Eesti raport.   Viisavabastused: […]

  • Mis saab rahvusvahelise kaitse saajast, kui ta reisib päritoluriiki?

        Pagulane on välismaalane, kes põhjendatult kartes tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, poliitiliste veendumuste või sotsiaalsesse gruppi kuulumise pärast viibib väljaspool päritoluriiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada nimetatud riigilt kaitset. Nii tõstatab rahvusvahelise kaitse saaja poolt päritoluriigi külastamine või sealsete ametivõimudega ühendust võtmine küsimuse – kas ta ikka endiselt vajab kaitset? Euroopa […]

  • Põhja- ja Baltimaade rändekonverents “Haridus ja lõimumine”,29. märtsil 2019 KUMUs.

    29. märtsil 2019 toimub KUMU kunstimuuseumis Tallinnas Põhja- ja Baltimaade rändekonverents “Haridus ja lõimumine”. Konverentsi korraldavad Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis, Tartu Ülikool, Eesti Vabariigi Siseministeerium ja Euroopa Rändevõrgustiku Eesti Kontaktpunkt. Arvult juba seitsmes Põhja- ja Baltimaade rändekonverents Tallinnas keskendub rändepoliitika väljakutsetele ja eelkõige hariduse rollile sisserändajate lõimumisel vastuvõtvate riikide ühiskonda ja tööturule. Migratsiooni ja […]

  • Välistudengite tööturule liikumine

    KUMUs toimub 29.märtsil Põhja-ja Baltimaade rändekonverents ‘Haridus ja lõimumine’. Vikeraadio stuudios käis Marion Pajumets, kes esindab  Euroopa Rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti ja veab konverentsil välistudengite Eesti tööturule liikumise teemalist sessiooni. Kuula saadet järgi siit.

  • Viisavabadusega kaasnevad väljakutsed ja praktikad Euroopa Liidus

    Euroopa rändevõrgustiku värske uuringu fookuses on viie Lääne-Balkani (Makedoonia, Montenegro, Serbia, Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina) ning kolme idapartnerlusriigiga (Moldova, Ukraina, Gruusia) sõlmitud viisavabaduse mõjud Euroopa Liidu liikmesriikidele. Viisavabade riikide kodanikel on õigus siseneda Euroopa Liitu lühiajaliselt ilma viisata, seda maksimaalselt 90 päeva 180 päevase ajaperioodi jooksul.   Uuringu ühe läbiviija, Tallinna Ülikooli Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti rändeeksperdi Barbara […]

  • Kas välistudengid võiks leevendada tööjõupuudust Eestis?

    Eesti majanduse kasvu pidurdab tööjõupuudus ning iga-aastane sisserände kvoot piirab töötamiseks elamislubade väljaandmist. Samal ajal on õppimine töö- ja pererände kõrval kolmas suurim rändekanal Eestisse. Kas välistudengid, kelle arvukus on viimase kümne aastaga ligi viiekordistunud, võiks leevendada tööjõupuudust Eestis? Selle üle arutleb minutiloengus Euroopa rändevõrgustiku rändeekspert Marion Pajumets.     Välistudeng – unistuste sisserändaja Paljud […]

  • Välistudeng, tõukame või tõmbame?

    Välispäritolu noored, kes õpivad meie kõrgkoolides, pole mitte julgeolekuoht Eestile või Schengenile, vaid eelkõige ikka Eesti maine saadikud maailmas ja meie majanduse kasvatajad, kirjutab Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti rändeekspert Marion Pajumets. Koalitsiooni moodustajad kaaluvad välistudengite sisserände piiramist, viidates tudengirände kuritarvitamise juhtudele. Tudengiränne on mahult kolmas sisserändekanal Eestisse ja nagu ikka, leidub suurte inimkogumite puhul väärkasutusi. […]

  • Sisserändajate tööturule integreerimisel on kolm peamist takistust

    Migrantide tõhus integreerimine Euroopa Liidu riikide tööturule on suur ja oluline väljakutse. Kuigi töötuse määr on alates 2014. aastast pidevalt vähenenud, on lõhe jätkuvalt kolmandate riikide ning Euroopas sündinud kodanike vahel suur. Euroopa rändevõrgustik (EMN) avaldas uuringu, mis käsitlebki EL mittekuuluvate ehk kolmandate riikide kodanike tööturule lõimimist 25 EL liikmesriigis. Uuring „Kolmandate riikide kodanike tööturule […]