Uudised
-
EMNi rändeekspert Marion Pajumets kommenteerib Postimehes rände olukorda ja väljakutseid
2019. aasta 1. jaanuari seisuga elab Eestis 1 324 820 inimest. Neist 1 125 290 on Eesti kodanikud, 20 891 Euroopa Liidu kodanikud, 104 680 kolmandate riikide kodanikud ja 73 958 määratlemata kodakondsusega. Euroopa Rändevõrgustiku eksperdi Marion Pajumetsa sõnul on Eesti jaoks Euroopa rändekriis läbi. Meie uus proovikivi on aga Ida-Euroopast tulevad lühiajalised töötajad – […]
-
Global Workplace is Here!
3. oktoobril 2019 toimub Tallinnas välistööjõu kaasamise fookusega konverents, mida korraldavad EMN Eesti, Mainor AS ja Work in Estonia. Viimastel aastatel on töömaastik Eestis ja Euroopas kiiresti rahvusvahelistunud. Üha rohkem ettevõtteid tegutseb rahvusvaheliselt ning spetsialistid väärtustavad sageli mobiilsust ning sellega koos kasvavaid töökogemusi ja professionaalseid võrgustikke. Ettevõtete piirideülesuse ja rahvusvaheliste töökollektiividega kaasnevatele võimalustele ja katsumustele keskendutaksegi Öpiku Konverentsikeskuses 3. oktoobril. Konverentsi avasessioon käsitleb rahvusvahelise […]
-
Uued tuuled tööturuintegratsiooni vallas
Sisserändajate edukam lõimimine tööellu on muutunud prioriteediks terves Euroopas. Pea kõik riigid on viimastel aastatel võtnud kasutusele uusi tööturuintegratsiooni meetmeid, et kasvatada riigis elavate välismaalaste ja rahvusvähemuste osalust tööturul (vt järgnevat joonist töötuse kohta kolmandate riikide kodanike seas ning koguelanikkonnas ELis) või et muutuda atraktiivsemaks sihtkohaks välismaalastest tippspetsialistidele. Euroopa Liidus on lõimimispoliitika liikmesriikide pärusmaa ning riiklikel meetmetel on kanda põhiroll […]
-
Euroopa veenab aafriklasi koju jääma
Euroopa – see on piimajõed ja pudrumäed, lubavad inimsmugeldajad arenguriikide elanikele. Tihtipeale klapitab küla säästud kokku, et tasuda oma kõige ettevõtlikuma elaniku reis üle Vahemere. Paraku purunevad unistused vastu reaalsust. Kümned-tuhanded kergeusklikud kuritarvitatakse teel Euroopa-Eldoradosse. Kohalejõudnuid vapustab vilets eluase ja ekpluateeriv töösuhe – eeldusel, et tööd üldse leiab – saatjaks lakkamatu hirm väljasaatmise ees. […]
-
Olukord rändepoliitikas Euroopa Liidu juhtkonna vahetudes
Üks keerukamaid teemasid sügisel tööle asuva Euroopa Parlamendi ja Komisjoni laual on sisseränne. Seda tõendasid viimati ÜRO rändekompakti ümber tekkinud üleeuroopalised pinged. Kergendust uuele juhtkonnale pakub nii rahvusvahelise kaitse taotlejate kui ka ebaseaduslikult ELi tulijate arvu langemine rändekriisi eelsele tasemele. Samas tuleb lõimida viimastel aastatel Euroopas kaitse saanud ning reformida solidaarsemaks ja tõhusamaks Euroopa […]
-
Tööränne Eestisse jätkab kasvutrendi
2018. aastal olid Eestis peamised arengud rände vallas seotud töörändega ning välismaalaste parema kaasamisega tööturule. Võrreldes paljude teiste Euroopa Liidu riikidega on Eesti sisserändepoliitika pigem sisserännet piirav, kuid vajadus tööjõu järele sundis nii avalikku kui ka erasektorit eelmisel aastal üha rohkem tegutsema Eesti atraktiivsuse tõstmiseks. Tähelepanu keskmes oli kvalifitseeritud tööjõu riiki meelitamine, värbamine ning kohanemise toetamine. […]
-
Kuidas püüda kinni ideaalne immigrant?
Elame rändeajastul, mil mobiilsuskapital – rändamisega tekkinud silmaring, enesekindlus ja kontaktid – on osa inimkapitalist. Kui üldse on olemas selline inimkategooria nagu unistuste sisserändaja, siis peaks ta olema noor, haritud, hea tervisega töövõimeline inimene, kelle lõimumisvõime on hea. Sellele loetelule vastab vahest kõige paremini välisüliõpilane. Võtame näiteks magistrandi. Kogu senise elu, mitukümmend aastat, on tema […]
-
Kuidas aidata kolmandate riikide kodanikel integreeruda ELi tööturgudele?
Euroopa rändevõrgustik (EMN) avaldas uuringu, mis käsitlebk EL mittekuuluvate ehk kolmandate riikide kodanike tööturule lõimimist 25 EL liikmesriigis. Uuring „Kolmandate riikide kodanike tööturule integreerimine ELi liikmesriikides” keskendub esimese põlvkonna rändajatele, kes viibivad seaduslikult ELi riikides ja kellel on õigus töötada. Uuringuga saab lähemalt tutvuda siin. Vaata vastvalminud videot ” How to help third-country nationals to […]
-
Viisavabastus – usaldame, aga kontrollime
Üks viis Euroopa mõjusfääri laiendada on naabritega kokkupuute ja koostöö suurendamine. Viisavabastus Lääne-Balkani ja Idapartnerluse riikidega täidab seda eesmärki. Lihtsustunud on üksteisel külas käimine, suhtlus, kultuurivahetus, töötajate liikumine ja ärisidemeid. See kõik on tore, aga kas kasvanud läbikäimine võib hõlmata ka ohte? Milliseid? Ja kuidas Eesti end kaitseb? Neile küsimustele vastab Euroopa rändevõrgustiku hiljutise uuringu Eesti raport. Viisavabastused: […]
-
Mis saab rahvusvahelise kaitse saajast, kui ta reisib päritoluriiki?
Pagulane on välismaalane, kes põhjendatult kartes tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, poliitiliste veendumuste või sotsiaalsesse gruppi kuulumise pärast viibib väljaspool päritoluriiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada nimetatud riigilt kaitset. Nii tõstatab rahvusvahelise kaitse saaja poolt päritoluriigi külastamine või sealsete ametivõimudega ühendust võtmine küsimuse – kas ta ikka endiselt vajab kaitset? Euroopa […]
-
Põhja- ja Baltimaade rändekonverents “Haridus ja lõimumine”,29. märtsil 2019 KUMUs.
29. märtsil 2019 toimub KUMU kunstimuuseumis Tallinnas Põhja- ja Baltimaade rändekonverents “Haridus ja lõimumine”. Konverentsi korraldavad Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis, Tartu Ülikool, Eesti Vabariigi Siseministeerium ja Euroopa Rändevõrgustiku Eesti Kontaktpunkt. Arvult juba seitsmes Põhja- ja Baltimaade rändekonverents Tallinnas keskendub rändepoliitika väljakutsetele ja eelkõige hariduse rollile sisserändajate lõimumisel vastuvõtvate riikide ühiskonda ja tööturule. Migratsiooni ja […]
-
Välistudengite tööturule liikumine
KUMUs toimub 29.märtsil Põhja-ja Baltimaade rändekonverents ‘Haridus ja lõimumine’. Vikeraadio stuudios käis Marion Pajumets, kes esindab Euroopa Rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti ja veab konverentsil välistudengite Eesti tööturule liikumise teemalist sessiooni. Kuula saadet järgi siit.