Tööränne Eestisse jätkab kasvutrendi

2018. aastal olid Eestis peamised arengud rände vallas seotud töörändega ning välismaalaste parema kaasamisega tööturule. Võrreldes paljude teiste Euroopa Liidu riikidega on Eesti sisserändepoliitika pigem sisserännet piirav, kuid vajadus tööjõu järele sundis nii avalikku kui ka erasektorit eelmisel aastal üha rohkem tegutsema Eesti atraktiivsuse tõstmiseks.

• Tähelepanu keskmes oli kvalifitseeritud tööjõu riiki meelitamine, vär­bamine ning kohanemise toetamine. Näiteks avati välismaalastele ning tööandjatele suunatud Eesti Rahvusvaheline maja, kus pakutakse mitmeid toetavaid teenuseid nagu migratsiooninõustamine, elukoha registreerimine, Töötukassa- ja kohanemisalane nõustamine. Samuti loodi IKT-välisspetsialistide värbamist toetav toetus ja pikendati lühiajalise töötamise alusel riigis viibimise tähtaega kuni 365 päevani (enne 270 päeva).
• Soodustati teadlaste ja Eesti kõrgkoolide välisvilistlaste riiki jäämistpikendades riigis viibimise õigust kuni 270 päevani (varem 183 päeva). Lisaks võivad nüüd tudengid, kellel on teise liikmesriigi poolt väljastatud viisa või elamisluba õppimiseks, õppida Eesti kõrgkoolis kuni 360 päeva.
• Lisaks pakuti rahvusvaheliste spetsialistide abikaasadele ning part­neritele karjäärinõustamist, et neid paremini tööturule kaasata.
• Aktiivsemalt hakati Eesti tööturule integreerima ka rahvusvahelise kaitse saajaid. Tööandja saab taotleda „Minu esimene töökoht Eestis“ raames teenuseid, kui tema juures töötab või asub tööle rahvusvahelise kaitse saaja. Samuti suurendati kaitsesaanute keeleõppe mahtu 300 tunnini (enne 100 h). Rahvusvahelise kaitse moodulit kohanemis­programmis pikendati kolme päevani (varem üks päev).

Seniste arengute tulemusena on tööränne Eestisse kasvanud ning ka 2018. a kinnitas seda trendi. Töörände sh ettevõtluse alusel väljastatud esmaste tähtajaliste elamislubade arv kasvas võrreldes 2017. aastaga 25% ning lühiajalise töötamise registreerimiste arv kolmekordistus. 2018. aastal moodustabki lühiajaline töötamine kogu kolmandate riikide kodanike sisserändest 80%.

Varjupoolena on suurenenud ka välistöötajatega seotud tööalaste rikkumiste väärtegude arv ning sagenenud on tööalane ekspluateerimine. Nii võeti 2018. aastal vastu ebaseadusliku töötamise ennetamise tegevuskava ning riik selgitab aktiivsemalt seadusliku töötamise korda. Kaitsmaks paremini töötajate õigusi, saab ebaseaduslikku tööjõudu kasutanud tööandjaid karistada kõrgemate karistusmääradega (eelneva 3200 euro asemel kuni 32 000 eurot). Samuti saab keelata nende majandustegevust.

Eesti eelmise aasta arengute kohta nii töörände vallas, kui ka teistes rändevaldkondades saab lugeda värskest Eesti aastaraportist ja EMN Eesti kodulehelt.

Eike Luik