Töö- ja ettevõtlusränne
Olen oma elus palju koolis käinud ning õppinud. Mul on energeetiku diplom. Töö on olnud tohutult huvitav ja põnev nagu raketiteadus. Ainuke asi, et tööd enam eriti ei ole … Meie riigis on raske seis. Mida teha, kas õppida ümber? Vaadata ümber?Vaadata kaugemale? Ma vaatasin kaugemale ja leidsin suurepärase töö Eestis- oma erialal, oma teadmistele vastavalt, oma ootustele vastava. Jaroslaw Ukrainast
- Kolmanda riigi kodanik on isik, kes ei ole Euroopa Liidu kodanik (v.a Island, Liechtenstein ja Norra, Ŝveits).
- Võõrtöötaja on kolmanda riigi kodanik, kes on lubatud liikmesriigi territooriumile, kes elab seal seaduslikult ja kellele on antud luba selles liikmesriigis töötada tasustatud töösuhte raames siseriikliku õiguse või tava kohaselt. (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/98/EL)
- Lähetatud töötaja on isik, kes piiratud aja jooksul teeb oma tööd muu liikmesriigi territooriumil kui riik, kus ta tavaliselt töötab. (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 96/71/EÜ)
- Elamisluba on liikmesriigi ametiasutuste poolt väljastatav luba selle kohta, et kolmanda riigi kodanik tohib seaduslikult viibida selle liikmesriigi territooriumil. (Nõukogu määrus 1030/2002/EÜ)
Tööealine rahvastik Euroopas väheneb ning pensioniealiste inimeste arv kasvab. Tööjõupuuduse leevendamiseks lubatakse riiki töötajad teistest riikidest. Võõrtöötajad toetavad sihtriikide arengut ja majanduskasvu, samas kui päritoluriigid saavad olulist kasu nende teenistusest ja rändekogemuse käigus omandatud oskustest ning teadmistest.
Maailmas moodustavad 232 miljonist sisserändajast umbes 150 miljonit võõrtöötajad (ILO). Euroopa Liit andis 2017. aastal kolmandate riikide kodanikele (inimestele, kes tulevad väljastpoolt Euroopa Liitu) enam kui 3 miljonit esmast tähtajalist elamisluba, millest elamisload töötamiseks moodustasid pea 32%. Euroopa Liitu saabus 2017. aastal enim võõrtööjõudu Ukrainast (662 000 inimest, kellest enamus läks tööle Poola), Süüriast (223 000 inimest, peamiselt Saksamaale) ning Hiina sh Hong Kongi kodanikud (193 000 inimest, peamiselt suunduti Ühendkuningriiki).
Eesti toetab aina enam töörännet ning lihtsustab välismaalaste riiki sisenemise, siin viibimise ning töötamise tingimusi. Töörändega soodustatakse meie majanduse, teaduse, hariduse ning kultuuri arengut. Luuakse võimalusi, et Eestisse saaksid tööle asuda vajalike teadmiste ja oskustega välismaalased, s.t et eelkõige soodustatakse spetsialistide rännet. Kui töötaja tuleb Euroopa Liidust või Euroopa Majanduspiirkonnast (k.a Šveitsist), siis tuleb tal lihtsalt Eestis viibimine registreerida. Kui välismaalane on kolmanda riigi kodanik, tuleb tal Eestis töötamiseks või ettevõtlusega tegelemiseks taotleda elamisluba.
See, kas välismaalane vajab elamisluba töötamiseks või ettevõtluseks või piisab lühiajalise töötamise registreerimisest, sõltub sellest, millist tööd ta tegema asub või millised on tema plaanid ettevõtluseks.
Et piirata Eestisse elama asuvate välismaalaste arvu, kehtib Eestis sisserände piirarv, mis on igal aastal 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast. Kuna piirarv on suhtelistelt väike, on selle alt välja arvatud rida oma valdkonna eksperte nagu näiteks välismaalased, kes tulevad siia teadus- või uurimustöö tegemiseks; info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektori töötajad, iduettevõtjad ja iduettevõttes töötavad välismaalased ning suurinvestorid;Euroopa Liidu (EL) sinise kaardi alusel tulijad jne.
Lisaks on loodud lühiajalise töötamise registreerimise võimalus, mis näeb ette, et lühiajaliselt võib Eestis töötada välismaalane, kes on saabunud riiki viisa alusel. Innovaatilise lähenemisena on ette nähtud võimalus tegeleda Eestis iduettevõtluse ehk startup´ga, taotledes selleks elamisluba või viisat.
Eestis on töötamine kõige sagedasem sisserände põhjus alates 2015. aastast (eelnevalt oli populaarseimaks sisserände põhjuseks pereränne), moodustades 2017. aastal kogu esmaste tähtajaliste elamislubade arvust umbes 35%. 2017. aastal saabus Eestisse tööle enim Ukraina ja Venamaa kodanikke.
