Sisserändajate tööturule integreerimisel on kolm peamist takistust

Migrantide tõhus integreerimine Euroopa Liidu riikide tööturule on suur ja oluline väljakutse. Kuigi töötuse määr on alates 2014. aastast pidevalt vähenenud, on lõhe jätkuvalt kolmandate riikide ning Euroopas sündinud kodanike vahel suur.

Euroopa rändevõrgustik (EMN) avaldas uuringu, mis käsitlebki EL mittekuuluvate ehk kolmandate riikide kodanike tööturule lõimimist 25 EL liikmesriigis. Uuring „Kolmandate riikide kodanike tööturule integreerimine ELi liikmesriikides” keskendub esimese põlvkonna rändajatele, kes viibivad seaduslikult ELi riikides ja kellel on õigus töötada.

“Selgitasime välja, et kolm kõige levinumat takistust sisserändajate tööturule integreerimisel enamikus ELi riikides on seotud tööalase kvalifikatsiooni ning oskuste hindamisega, diskrimineeriva käitumisega värbamisprotsessides ja ebapiisava keeleoskusega. Eestis on probleeme ka perearstiteenuse kättesaadavusega ning negatiivsete hoiakutega,” ütles Ave Lauren, Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti koordinaator.

Lauren lisas, et kuigi 2015-2016. aasta rändekriis tõi välismaalaste integratsiooni poliitilisse agendasse ja päästis valla poliitilised muutused, siis enamik ELi riike aga peab jätkama eelpool mainitud ja teiste integratsiooniprobleemide lahendamisega. Senise kogemuse põhjal võib aga näha, et:

• integratsiooniprogrammid on edukamad siis, kui neil on pikaaegne riiklik toetus.
• paremaid tulemusi annab selgete eesmärkide seadmine meetmete mõjule, mitte rakendamise tõhususele.
• erasektoril on kanda oluline täiendav roll. Samal ajal kui avalik sektor keskendub töö leidmiseks vajalike oskuste tagamisele, keskendub erasektor migrantide integreerimisele töökeskkonda ja kultuuridevaheliste suhete edendamisele.

Kasvava sisserände valguses on tegemist olulise teemaga Eesti jaoks. 2018. aastal väljastati 2749 tähtajalist elamisluba töötamise nimel, mis on ligi 20,9% rohkem kui aasta varem (2273, 2017.a). Eestis on peamised välistööjõu lähteriigid Ukraina, Venemaa ja Valgevene ning välismaalasi töötab enim ehituses, IKT-s, töötlevas tööstuses, transpordis, põllumajanduses ja hooajalistel töödel. Seejuures on Eestis mitmeid eesrindlikke riiklikke meetmeid välistöötajate lõimimiseks, sh kohanemisprogramm, rahvusvaheline maja ja välisspetsialisti abikaasadele suunatud karjäärinõustamine. Arenguruumi võib näha aga erasektori meetmete osas, eriti IKT sektori väliselt.

Uuring valmis migratsiooni ja varjupaikade ekspertide koostöös, kes esindavad Euroopa rändevõrgustiku kontaktpunkte üle terve Euroopa. Uuringu lühikokkuvõttega saab lähemalt tutvuda siin ning täismahus uuringu leiab EMNi kodulehelt.