Pilguheit uude rändepakti

22.10.2020

Euroopa Komisjon avaldas septembris uue rände- ja varjupaigapoliitika uuendusi puudutava ettepaneku, mida on nimetatud ka „uueks rändepaktiks“ (New Pact on Migration and Asylum).

Pikkade läbirääkimiste tulemusel sündinud pakti eesmärk on ühelt poolt luua Euroopa Liidu (EL) ülene raamistik rände paremaks haldamiseks ning teisalt tuua liikmesriigid sisserände- ja varjupaigaküsimustes ühise laua taha. Samuti soovitakse uue rändepaktiga töötada välja meetmed parandamaks koostööd sisserändajate päritolu- ja transiitriikidega, edendada rahvusvahelise kaitse saajate paremat integreeritust ELi ning tagada turvaline ja väärikas tagasipöördumine nendele inimestele, kellel pole seaduslikku alust Liitu jääda.

Milline on olukord rändevaldkonnas täna?

Euroopa Liidus elab 2019. a seisuga 20,9 miljonit kolmandate riikide kodanikku, moodustades ELi kogurahvastikust 4,7%. Kui rändekriisi tippajal, 2015. a, registreeriti ELi välispiiril 1,82 miljonit ebaseaduslikku piiriületust, siis 2019. a oli see arv taandunud 142 000ni. 2019. a väljastati ELis kolmandate riikide kodanikele, kes ei vastanud riigis seaduslikult viibimise tingimustele, 491 000 lahkumisettekirjutust, millest täideti kogu ELis vaid kolmandik. Varjupaigataotluste arv on võrreldes 2015. a 1,28 miljonilt taotluselt 2019. aastaks vähenenud 698 000 taotluseni. Enim esitasid 2019. aastal taotlusi Süüria, Afganistani ja Venezuela kodanikud. ELi riikidest esitati enim taotlusi Saksamaal, Prantsusmaal ja Hispaanias. Kogu ELis elab 2019. a lõpu seisuga umbes 2,6 miljonit rahvusvahelise kaitse saajat, mis moodustab 0,6% kogu ELi elanikkonnast.

Millised on uue pakti rakendamise peamised meetmed?

Tugevdamaks ELi ühisjõude rände- ja varjupaigaküsimustes, on vaja luua ühine visioonipoliitika, mida ellu viia. Selle saavutamiseks planeeritakse järgmisi samme:

luua kiire ja efektiivne piirimenetlus;
viia ellu muudatused Dublini menetluses;
luua uus ja proportsionaalne solidaarsusmehhanism, millega teised liikmesriigid (LRd) aitavad LRi, kes on tugeva rändesurve all –

1. kas osaledes rahvusvahelise kaitse taotlejate ümberpaigutamises,
2. võttes üle teise LR kohustuse isiku, kellel ei ole seaduslikku alust ELi jääda, tagasipöördumises ehk osaleda tagasipöördumise sponsorsüsteemis;
3. pakkuda muud operatiivabi;

………….LRd saavad valida, millisest solidaarsusmeetmest nad osa võtavad.

tagada vastupidav ja paindlik toimimine kriisiolukordades;
suurendada tagasipöördumise, tagasivõtmise ja taas-integreerimise rolli;
Schengeni ja välispiiri haldamine ning tulevikustrateegia loomine;
usaldusväärse seadusliku rände poliitika loomine sh EL-ülese värbamisplatvormi „EU Talent Pool“ loomine;
süsteemne koostöö kolmandate riikidega sh nende toetamine võitluses inimkaubitsejatega (operatiivkoostöö, võimekuse tõstmine, samuti info-kampaaniate tegemine, milles selgitatakse ebaseadusliku rände riske ja tutvustatakse seaduslikke rändeteid).

Mida uus pakt sisaldab?

Euroopa Komisjon esitleb paktis (mis oma sisult põhineb 2016. a varjupaigareformile) uudset lähenemisviisi õiglaseks, tõhusaks ja jätkusuutlikuks rändehalduseks, püüdes luua tasakaalu solidaarsuse ja õiglase vastutuse jagamise põhimõtte vahel, loobudes ajutistest ad hoc lahendustest.

Uus pakt tugineb kolmele sambale:

parem ja kiirem menetlus;
kindlad ja selged EL-sisese solidaarsuse reeglid;
tugev ja juhitud väline perspektiiv, mis põhineb paremal koostööl kolmandate riikidega.

Koos uue paktiga avaldati hulk uusi õigusaktide muutmise ettepanekuid, millest näiteks:

New Screening Regulation – näeb ette, et isikute kontroll toimuks piiril, piiriületusest võimalikult lühikese aja jooksul. Isik, kes esitab ilmselgelt põhjendamatu varjupaigataotluse või ei esitagi varjupaigataotlust, saadetakse kiirmenetluse raames tagasi päritoluriiki. LRd peaksid looma sõltumatu järelvalvemehhanismi, et tagada isikute põhiõiguste sh non-refoulement– põhimõtte järgimist.
A new Asylum and Migration Management Regulation – millega nähakse ette ELis rände- ja varjupaiga haldamise ühine raamistik, solidaarsusmehhanismid ja varjupaigataotluste läbivaatamise kriteeriumid.
A new Crisis and Force Majeure Regulation – ettepanekute alusel luuakse solidaarsusmehhanism, konkreetsed erandid, mis kohalduvad vääramatu jõu olukorras ning isikutele viivitamatu kaitse staatuse andmine kriisi ja vääramatu jõu korral.
An amended proposal revising the Asylum Procedures Regulation – muudatused puudutavad piirimenetluse raames varjupaigataotluse osas tagasilükkava otsuse tegemist (kui varjupaika taotlev isik pärineb riigist, mille kaitse staatuse andmise määr on alla 20%; kui isiku taotlus on ilmselgelt põhjendamatu või kujutab ta ohtu riigi julgeolekule). Menetlusmuudatused ei puuduta haavatavaid isikuid, sh lastega peresid ega saatjata alaealisi. Haavatavate isikute puhul rakendataks piirimenetlust alles pärast individuaalse kaitsevajaduse hindamist. Eesmärk on luua integreeritud piirimenetlus, mis algaks välispiiril, kus teostatakse isiku sisenemise-eelset kontrolli, millele järgneb esmane varjupaigamenetlus ja kui asjakohane ning põhjendatud, siis ka kohene tagasisaatmismenetlus päritoluriiki. Varjupaiga piirimenetlus, mis ei tohi ületada 12 nädalat, võib sisaldada ka isiku kinnipidamist. Isikul säilib edasikaebamise õigus, mille maksimumpikkus ei tohiks samuti ületada 12 nädalat.
An amended proposal revising the Eurodac Regulation – Eurodac-süsteemi soovitakse laiendada varjupaiga- ja piirimenetluse andmebaasiks, mille keskmes oleks taotleja, mitte taotlus ise.
New Migration Preparedness and Crisis Blueprint – soovitatakse luua ELi raamistik kriisiolukordade ennetamiseks ja lahendamiseks. „Blueprint“ ehk kriisiplaan koosneb kahest etapist, esimene on pidev välispiiri olukorra monitoorimine ja kriisiplaani seadmine vastavusse hetkeolukorraga. Teine etapp aktiveerub juhul, kui kriis on käes (koostatakse vastavad mehhanismid kriisidega toimetulekuks).
New Recommendation on Resettlement and complementary pathways – on soovitus, millega jääks hetkel küll kehtima senine ad hoc põhine ümberasustamine (võimalus jätka sellega ka peale 2021. a), aga tehakse üleskutse võimaldada kaitsevajadusega inimestele täiendavaid seaduslikke rändeteid.

Komisjoni avaldatud algatustes saavad kõigepealt oma ettepanekuid esitada LRd, pärast mida peavad kokkuleppe saavutama Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament.

Rohkem infot uue rändepakti kohta leiab Euroopa Komisjoni kodulehelt: https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/promoting-our-european-way-life/new-pact-migration-and-asylum_en.