Lühiuuring: Ajutise kaitse saajate tööturule integreerimine

Lühiuuring valmis koostöös OECD-ga ning oma sisendi andsid 23 EMN liikmes- ja vaatlejariiki. Vaatluse all on periood märtsist 2022 kuni detsembrini 2023. Ülevaade antakse nii hetkeolukorrast kui poliitika prioriteetidest ja meetmetest.

30. novembri 2023 seisuga elas EL-is ajutise kaitse saanud inimesi veidi üle 4,27 miljoni, sh üle poole (60%) neist elas kolmes riigis: Saksamaal (28,9%) Poolas (22,3%) ja Tšehhis (8,6%).​ Täiskasvanud naised moodustasid ajutise kaitse saajatest 46,3%, lapsed 33,3% ja täiskasvanud mehed 20,4%.​ 2023. aasta lõpus oli ajutise kaitse saajate kõrgeim tööhõive määr Leedus, Eestis, Tšehhis, Hollandis, Luksemburgis, Iirimaal ja Prantsusmaal.​ Levinuimad sektorid: majutus ja toitlustus, haldus- ja abitegevused, töötlev tööstus, hulgi- ja jaekaubandus, ehitus.

Riikide lähenemised on erinevad. Enamikus riikides on loodud ajutise kaitse saajate tööturule integreerimiseks eraldi meetmeid või strateegia.​ Ajutise kaitse saajate tööturule integreerimise strateegia on sama kas koos kõigi püsielanike või teiste sisserändajate ja rahvusvahelise kaitse saajatega, eraldi meetmeid ajutise kaitse saajatele pole loodud.​ Enamikus riikides on prioriteediks kiire ligipääs tööturule ja iseseisev toimetulek.​​ Sõja jätkudes on paljud riigid hakanud tähelepanu pöörama kvalifikatsiooni ja oskuste vastavusele ning sellele, kuidas rakendada ukrainlasi tööjõupuudusega sektorites.

Lühiuuringust saab täpsemalt lugeda, milliseid meetmeid ajutise kaitse saajate tööturule integreerimiseks rakendatakse ning kuidas toetatakse ​kvalifikatsioonile vastavate töökohtade leidmist. Lühiuuringu leiab siit.

​