Lapsed rändes – milline on viimaste aastate olukord Euroopas?

29.04.2021

Möödunud kümnendil kasvas järsult Euroopa Liitu sisserännanud lapsmigrantide arv. Kui osa neist jõudis Euroopasse koos peredega, siis paljud tulid saatjata. Nii näiteks oli 2017. aastal varjupaika taotlevaid saatjata alaealisi ELis 31 400. Taolised arengud on pannud suure surve riiklikele rände haldamise– ja lastekaitsesüsteemidele. Rändesurvega toimetulekuks koostas Euroopa Komisjon 2017. aastal lapsi puudutava teatise, mis sisaldas meetmeid, et leida kiired lahendused Euroopasse saabuvate lastega seonduvatele probleemidele – alates nende tuvastamisest, vastuvõtust ja menetluslike tagatiste rakendamisest kuni jätkusuutlike lahenduste kasutusele võtmiseni. Peale teatise koostamist on toimunud mitmeid arenguid ja 2019. aastaks oli varjupaika taotlevate saatjata alaealiste arv vähenenud 17 675ni. Samas moodustavad saatjata alaealised ja lastega pered jätkuvalt umbes 2/3 ebaseaduslikult ELi saabunud isikutest. Kuna teema on jätkuvalt aktuaalne, siis ilmus sel kevadel antud teemal EMNi uuring. Raport vaatleb Komisjoni teatise sihtgruppi kuulunud lapsrändajate olukorda liikmesriikides ja Norras, käsitledes seadusandlust, poliitikat ja praktikaid.

Kiire ja põhjalik tuvastamine ning kaitse tagamine

Paljude meetmete aluseks kõikjal Euroopas on 2017. aasta Euroopa Komisjoni teatis, kus rõhutatakse, et piiri ületavad lapsmigrandid peaksid olema prioriteetsed kõigis piirimenetluse etappides ja saama piisavat tuge spetsiaalselt koolitatud töötajatelt, kes peaksid biomeetriliste andmete kogumisel rakendama lapsesõbralikke ja sootundlikke lähenemisviise.

Raportist selgus, et 2019. aastaks olid liikmesriikides ja Norras laste kiireks ja põhjalikuks tuvastamiseks ning kaitseks paigas mitmed meetmed. Näiteks on enamikus riikides alaealiste tuvastamise ja registreerimise menetluse juures ametnik, kellel on piisav väljaõpe lastega tegelemiseks. Lisaks sellele koolitatakse piirivalve- ja politseiametnikke tuvastama nii alaealisi kui ka eriti haavatavaid isikuid, nagu näiteks inimkaubanduse ohvrid. Alaealiste biomeetrilisi andmeid kogutakse vaid lapse esindaja või eestkostja juuresolekul ning selleks eraldi ettenähtud ruumis (nt Hollandis on kasutusel spetsiaalsed peretoad), mis on kujundatud lapsesõbralikus atmosfääris, võttes arvesse ka lapse haavatavust ja sugu (nt võib lapse soovil protseduure läbi viia temaga samast soost isik). Samas, kuigi kõik liikmesriigid tõid välja erinevaid lapsesõbralikke andmete kogumise meetmeid, ei järgitasellistes tegevustes ühtlustatud juhist. See mure puudutab eriti biomeetriliste andmete kogumist sootundlikult.

Nõuetekohase vastuvõtu tagamine

Vastuvõtutingimuste osas sätestab 2017. aasta teatis, et need peaksid olema kooskõlas ELi õigustikuga, kusjuures vastuvõtutingimused peaksid lisaks ohutule ja sobivale majutusele hõlmama ka kõiki lapse huvide ja heaolu tagamiseks vajalikke tugiteenuseid, näiteks sõltumatu esindamine, juurdepääs haridusele, tervishoiule, psühhosotsiaalsele toele, vaba aja veetmise ja integratsiooniga seotud meetmetele.

Raportist selgus, et lastega peredele ja saatjata alaealistele pakutavad vastuvõtutingimused on liikmesriigiti väga erinevad. Mõni liikmesriik pakkus lastele eraldi majutust (nt eraldi elamispinnal või spetsiaalsetes sihtgrupile mõeldud vastuvõtukeskustes), samas kui teised seda ei teinud (nt pakuti majutust üldistes vastuvõtukeskustes). Tugiteenuste osas pakub enamik liikmesriikide nii varjupaigamenetluse raames kui ebaseaduslikult riigis viibivatele lastele ligipääsu haridusele, majutusele ja tervishoiule. Psühholoogilise toele on ligipääs parem neil, kes on saabunud riiki varjupaika taotlema. Siiski rõhutavad kõik LRd, et riiklikul tasandil kehtestatud meetmed peaksid  vastama lapse olukorrale, tema vanusele ja soole ning haavatavusele.

Seisundi kindlaksmääramise menetluse kiire ja tõhus algatamine ning menetluslike tagatiste rakendamine

2017. aasta teatises soovitas Komisjon liikmesriikidel tugevdada eestkosteasutusi, et tagada kõigi saatjata alaealiste eestkostjate kiire määramine. Paljude muude meetmete hulgas soovitati teatises prioriseerida alaealisi puudutavaid menetlusi.

Raportist selgub, et enamik liikmesriike näeb ette saatjata alaealistele eestkostja või esindaja määramise. Kui suurem osa liikmesriike tagas eestkostja või esindaja varjupaigasüsteemis saatjata alaealistele, siis pooled riikidest määrasid esindaja ka saatjata alaealistele, kes varjupaika ei taotle. Lisaks alaealisele vajaliku esindatuse tagamisele on oluline tagada lapse informeeritus tema õigustest ja menetlusprotseduuridest, mida ka enamikus liikmesriikides tehti. Siinkohal olid abiks informatiivsed brošüürid, lastele mõeldud menetlusprotseduure seletavad veebileheküljed, aga ka lihtsalt vestlused pädevate isikutega. Näiteks on Norras loodud veebileht, mis pakub nii saatjaga kui saatjata alaealistele lastesõbralikul viisil infot varjupaigamenetluse kohta.

Saatjata alaealiste ja  perede kinnipidamine väljasaatmise eesmärgil

Komisjoni teatises on sätestatud, et laste kinnipidamine peaks olema kooskõlas ELi õigusega ning seda tuleks rakendada vaid erandjuhtudel, ainult viimase võimalusena, lühikese aja jooksul ja mitte kunagi vanglas.

Saatjata alaealiste ja alaealistega perekondade puhul on kinnipidamine väljasaatmise eesmärgil paljudes ELi liikmesriikides seaduslikult lubatud, kuid seda rakendatakse ainult äärmise vajaduse korral ja viimase abinõuna. Kinnipidamise ärahoidmiseks on riikides paigas ranged ettevaatusabinõud nagu laste parimate huvide tagamine, õigusabile ligipääsu tagamine, kinnipidamise alternatiivide kasutamine ning kinnipidamisele vanusepiirangu seadmine. Näiteks näevad mõned liikmesriigid ette, et alla 14- või 15-aastast last ei tohi kinni pidada.

Püsivate lahenduste leidmine

Püsivate lahenduste tagamine on võtmetegur lapsmigrantide ellu stabiilsuse tagasitoomisel. Seoses püsivate lahendustega rõhutatakse teatises varase integratsiooni tähtsust, et toetada laste arengut täiskasvanueas, eriti hariduse, juhendamise ja toetuse kaudu.

Integratsiooni osas puudus enamikel liikmesriikidel konkreetne poliitika või strateegia, mis käsitleks vaid sisserändaja taustaga alaealiste integreerimist. Küll aga puudutati selle sihtgrupi integratsiooni teiste strateegiate või arengukavade osana. Mõned riigid tõid välja, et vastuvõtukeskused, hooldusasutused ning esindajad teevad ära suurema osa tööst sisserände taustaga laste integreerimisel,  kuid leidub ka riiklike programme, kus soodustatakse integratsiooni, näiteks läbi spordi- ja kultuuritegevuste.

Toetus üleminekul täiskasvanuikka

Puudub konkreetne õiguslik raamistik, mis hõlmaks täisealiseks saavate saatjata laste olukorda. Ehkki neid noori täiskasvanuid ei kaitse enam laste suhtes kohaldatavad õiguslikud tagatised, ei pruugi neil siiski olla iseseisva elu elamiseks ja ühiskonda täielikult integreerumiseks vajalikke oskusi. Komisjon soovitas oma 2017. aasta teatises liikmesriikidel pakkuda lastele selles olulises üleminekufaasis tuge ja võimalusi.

Raportist selgus, et üleminekufaasis toe pakkumine ja võimalused ning täisealiseks saamisega seonduvad tagajärjed erinesid liikmesriigiti oluliselt. Reeglina peavad saatjata lapsed täisealiseks saamisel lahkuma lastekaitsesüsteemist (s.o lasteasutustest ja eestkoste süsteemist). Mõni liikmesriik lubab neil noortel viibida lastele mõeldud majutuskohas kuni kooliaasta lõpuni, mõnel juhul kuni kutseõppe või kõrghariduse omandamiseni. Kuigi liikmesriigiti on siin suur variatiivsus, siis enamasti hõlmab see abi majutuse leidmisel, haridusalast abi, psühho-sotsiaalset tuge ja rahalist toetust. Ka abi kestus on riigiti erinev .Näiteks pakutakse tuge mõnel juhul noore 21-aastaseks saamiseni, mõnel juhul lausa 27-aastaseks saamiseni. Tugi üleminekueas on omakorda kättesaadavam laste jaoks, kes taotlevad varjupaika. Siiski on loodud võimalusi ka riigis ebaseaduslikult viibivatele lastele. Näiteks antakse Saksamaal alla 21-aastastele noortele, kes on riigis hästi integreerunud (näiteks Saksamaal koolis käinud), võimalus taotleda ajutist elamisluba, kui isiku väljasaatmist on juba 4 aastat edasi lükatud.

Lähemalt rändavate laste olukorrast ELi liikmesriikides ja Norras saate lugeda vastvalminud võrdlevast ning detailsest raportist, informist ja flashist, mis on kättesaadavad siit.

Madli Kaljula