Kas Euroopa Liidu piir peab?

21.12.2020

---

Oktoobris valmis EMN Eesti kodakondsus- ja rändepoliitika aastaraport, mis annab ülevaate 2019. aasta olulisematest arengutest ja muudatustest erinevates rändepoliitika valdkondades Eestis ja Euroopa Liidus. Möödunud aastat iseloomustas valimistejärgne poliitiliste eesmärkide läbivaatamine ning uute sihtide seadmine nii meil kui ka Brüsselis EL-tasandil. Mõlemal juhul nähakse prioriteedina ebaseadusliku rände ennetamist ja tõkestamist tulevikus, kuid milline oli tegelik seis Euroopa piiridel 2019. aastal?

Olukord Euroopa Liidu välispiiril on rändekriisi järgsetel aastatel muutunud aina rahulikumaks. Ebaseaduslike piiriületuste arv Euroopa Liidu välispiiril langes 2019. aastal viimase viie aasta madalaimale tasemele. Frontexi andmetel tabati Kokku tabati 141 846 ebaseaduslikku piiriületajat (Joonis 1), mida oli 4,9% võrra vähem võrreldes 2018. aastaga ning 92% vähem kui rändekriisi tipphetkel 2015. aastal.

Enim piiririkkumisi – ligi kaks kolmandikku – toimub jätkuvalt Vahemere rändeteedel. Seejuures on märkimisväärne, et mullu võis taas näha Ida-Vahemere rändekoridori aktiveerumist, kust Euroopasse pürgijate arv kasvas aastaga 47% võrra ja jõudis kõrgeima tasemeni peale EL-Türgi leppe allkirjastamist 2016. aastal. Ida-Vahemere rändevoogude kasvu taga on jätkuvalt ebastabiilne poliitiline ja majanduslik olukord nii Süürias kui ka Afganistanis, mida võimendasid aasta teises pooles USA välispoliitilised suunamuutused Lähis-Idas. Kaasa ei aidanud ka keerulised EL-Türgi suhted: Türgi pagulaslaagrite vastuvõtuvõimekus on ammendumas, kuid EL riigid pole olnud võimelised täitma pagulaste ümberasustamise plaaniga võetud lubadusi.

Ebaseaduslike piiriületuste koguarvu vähenemise on tinginud Aafrikast alguse saavate rändekanalite kahanemine. Nii näiteks langes Lääne-Vahemere rändekoridori kaudu ELi ebaseaduslikult pürgijate koguarv mullu 57% võrra. Hääbumist jätkas ka Kesk-Vahemere ehk Liibüa rändekoridor: kui 2017. aastal pürgis Liibüa kaudu Euroopasse 118 963 inimest, siis 2019. aastal oli nende arv ligi 8,5 korda väiksem ehk 14 003. Põhja-Aafrika rändekanalite kokku kuivamisele on aidanud kaasa sealsete riikide ranna- ja piirivalve patrullimisvõimekuse suurenemine osalt tänu ELi investeeringutele, aga ka otsingu- ja päästemissioone puudutavate poliitikate muutused sihtriikides(näiteks Itaalias), mis on muutnud mereületused keerulisemaks ja kallimaks.

Kuigi võrreldes muu Euroopaga on Eestis jätkuvalt madalad ebaseadusliku rände näitajad, siis viimastel aastatel võib näha teatavat kasvutrendi (Joonis 2). Ebaseaduslikult rändelt tabati 2019. aastal kokku 1410 isikut, mida oli aga 27% enam kui aasta varem. Valdav enamus (kaks kolmandikku) rikkumisi toimus Eestis piiripunktides. Piiririkkumiste (kui ka piiril keeldumiste arvu) kasvule on aidanud kaasa reisijate arvu suurenemine riikidest, kellega ELil on viisavabadus nagu Ukraina, Moldova ja Gruusia. Sarnaselt Kiievi odavlennuliini avamisega 2018. aastal kasvas mullu WizzAiri Kutaisi liini avamisega ebaseaduslik ränne Gruusia-Eesti suunal. Põhjuseks on EL viisavabaduse kehtestamisega kaasnevad väärarusaamad, sh arvamus, et riiki sisenejal puudub viisavabaduse korral vajadus tõendada riiki saabumisepõhjuseid ning elatusvahendite olemasolu.

Taolised probleemid pole aga ainulaadsed Eestile. Paljud EL riigid andsid teada, et 2019 a on seaduslike rändekanalite väärkasutamisega seonduvaid katsumusi viisavabadusega riikide kodanike poolt. Enim teatati probleemidest Gruusia kodanikega, mille tulemusena käivitasid mitmed liikmesriigid vastavaid ennetustegevusi. Küpros ja Leedu tugevdasid piirikontrolle Gruusiast saabuvatele lendudele ning Läti piirivalve lähetas riiki alalise kontaktametniku. Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (’Frontex’) alustas 2019. aastal koostöös liikmesriikide ja Gruusia valitsusega ühisoperatsiooni Kutaisi lennujaamas, mis keskendus võltsitud dokumentide kõrval võimaliku viisavabaduse väärkasutamise tuvastamisele. Operatsiooni tulemusena peatati ligi 7100 isiku lennud Euroopa Liidu riikidesse.

Viimastel aastatel on tehtud mitmesuguseid investeeringud piirihalduse tugevdamisse ning seotud asutuste võimekuse tõstmisesse. 2019. aastal oli siin olulisemaks arenguks Frontexi mandaadi laiendamine. Euroopa Komisjon tõstis agentuuri võimekust nii töötajate kui ka tehnilise varustuse osas ning andis enam õigusi rahvusvaheliseks tegevuseks. 2019. aastal jõustunud nn Frontexi määruse kohaselt luuakse agentuuri juurde alaline korpus, kuhu hiljemalt 2027. aastaks peaks kuuluma 10 000 operatiivametnikku, kelles nähakse liikmesriikide alalist partnerit piirihaldusülesannetes. Agentuuri töösse panustab ka Eesti, nii ekspertide lähetamise, Frontexi koolituste korraldamisse, kui sihtabi näol (tehnika saatmine kriisipiirkonda).

Agentuur jätkas ka mitmete varasemate tegevuste arendamist, nt laiendati merealade õhuseiret. Frontexi seirelennukid ja droonid voogesitavad reaalajas videopildi piirilt agentuuri peakorterisse Varssavis ning teistesse asjakohastesse asutustesse. 2019. aastal toimus ligi 600 lendu üle Vahemere (sh Egeuse ja Aadria), Musta mere ja Läänemere, mida oli 40% enam kui aasta varem. Lisaks tavapäraste seirelennukitele ja droonidele testiti mullu ka aerostaatide kasutamist mereseirel. Arenguid oli ka mujal. Näiteks testiti Lissaboni lennujaamas uusi biomeetrilisi lahendusi isikute tuvastamisel –  puutevabad sõrmejäljed ja näotuvastused. Need muudaksid tulevikus piirikontrolli tavareisijatele kiiremaks, kuid samas annaksid piirivalvuritele enam aega märgata muid võimalikke ohte.

Mulluste arengute seas oli oluliseks ka ELi justiits- ja siseküsimuste valdkonna infosüsteemide koostalitlusvõime raamistiku kehtestamine, mis lihtsustab teabevahetust liikmesriikide ning eri andmebaaside vahel, muudab  välispiiride kontrollimise tulemuslikumaks, hõlbustab isikute korrektset tuvastamist, aitab võidelda identiteedipettuste vastu ning tõkestab seeläbi ebaseaduslikku rännet. Raamistik koosneb järgnevatest koostalitluse komponentidest (Joonis 3):

• Euroopa otsinguportaal, milles pädevad asutused saavad teha biograafiliste ja biomeetriliste andmete põhjal otsinguid mitmes infosüsteemis üheaegselt.
• Ühine isikuandmete hoidla, mis sisaldab mitmes ELi infosüsteemis kättesaadavaid kolmandate riikide kodanike biograafilisi ja biomeetrilisi andmeid.
• Ühine biomeetrilise võrdlemise teenus, mis võimaldab teha biomeetriliste andmete (sõrmejäljed ja näokujutised) otsinguid eri süsteemides ja tulemusi võrrelda.
• Mitme identiteedi detektor, mis kontrollib, kas otsingus sisalduvad biograafilised identiteediandmed esinevad ka teistes süsteemides, tuvastades seeläbi samade biomeetriliste andmetega seotud teised võimalikud identiteedid.

Hoolimata Euroopa-ülesest tegevusest on piirihaldus eelkõige liikmesriikide ülesanne ja vastutus. 2019. aastal tegid enam kui pooled liikmesriigid mitmesuguseid investeeringuid siseriikliku võimekuse tõstmiseks. Lähemalt saab nendest ning muudest arengutest rände- ja varjupaigapoliitika valdkonnass, aga ka võimalikest väljakutsetest lähiaastatel lugeda EMN Eesti kodakondsus- ja rändepoliitika aastaraportist.

Mullune olukord viitab sellele, et rändekriisi järgsed investeeringud koostöösse ja piirihaldusesse on hakanud kandma vilja ning olukord ELi välispiiril on viimaste aastatega paranenud. Samas ei tähenda see seda, et katsumusi enam poleks. Ebaseaduslikult Euroopa Liidus viibimine ja seaduslike rändekanalite kuritarvitamine valmistab jätkuvalt muret paljudes liikmesriikides. Raskustest hoolimata oleme aga õigel teel ning 2019. aastal toimunud arengud ebaseadusliku rände tõkestamise ning välispiiri tugevdamise nimel kinnitavad Euroopa ühist soovi tagada, et meie piir peaks.

Dr Ave Lauren, EBS Vanemteadur