Integratsioon

Meie tulime perega Eestisse – mina töötan, abikaasa töötab, meie kaks last käivad Eestis koolis, õpime kõik jõudumööda eesti keelt. Kõik oleks justkui korras, kui ma ei tunneks vahel koduigatsust ega küsiks endalt, kas ma olen ikka õiges kohas. Tunnen ennast suurepäraselt, kui ma olen metsas – siis ma tunnen, kui harukordne paik see Eesti on, milline ime! Me oleme siin elanud alles aasta, seega ma väga loodan, et kohanen ka siinsete inimeste ja kultuuriga. Ehk leian ka oma kogukonna. Siin on mu pere, mu töö ja … mets. Alan Kanadast 

• Integratsioon on dünaamiline kahesuunaline koostööprotsess sisserändajate ja kohaliku elanikkonna vahel.

Üheks eduka integratsiooni näitajaks on kodakondsuse saamine, 2016. aaastal sai Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikuks ligi miljon inimest. Nende seas oli enim marokolasi, kes said uue kodakondsuse Hispaanias, Itaalias või Prantsusmaal ning albaanlasi, kes said uuteks Itaalia või Kreeka kodanikeks.

Integratsioon ehk lõimumine uues elukeskkonnas on uussisserändajatele suur väljakutse, millega toimetulek sõltub paljuski vastuvõtvast riigist. Et aidata uussisserändajaid sellel teel, on Eestis loodud 2015. aastast kohanemisprogramm,  milles saavad osaleda kõik uussisserändajad, kes on Eestis elanud vähem kui viis aastat. Kohanemisprogramm koosneb erinevatest lühikestest Eesti elu-olu tutvustavetest koolitusmoodulitest (baasmoodul, töö- ja ettevõtlusmoodul, õpi- ja teadusmoodul, pererände moodul ning rahvusvahelise kaitse saajate moodul). Kõikidele huvitatutele pakutakse keeleõpet A1tasemel. Kohanemisprogrammis saavad osaleda kõik uussisserändajad, olenemata põhjusest, miks nad Eestisse elama asusid.

Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2017  näitab, et uussisserändajate endi üldine hinnang oma lõimumisele Eestis on positiivne – 81% vastanutest pidas seda heaks või väga heaks.

2017. aastal anti Eesti kodakondsus 873 inimesele, kellest 590 olid varem määratlemata kodakondsusega, 218 Venemaa ja 30 Ukraina kodakondsusega.