Ilmus uus EMN raport: Lapsed rändes 2020

Pilt: Pixabay

2017. aastal koostas Euroopa Komisjon lapsrändajaid puudutava teatise, et kaitsta lapsi rändes läbi erinevate Euroopa Liidu (EL) ja riikliku taseme tegevuste. Euroopa Rändevõrgustiku (EMN) värske raport kaardistab 2020. aastal EL riikides ja Norras tehtud arengud mitmes 2017. a teatises toodud võtmeteemas, nagu identifitseerimine, registreerimine, vastuvõtt, asüüliprotseduurid, alternatiivne hooldus, haridusele ligipääs, eestkoste, õigussüsteemile ligipääs, kinnipidamine ja selle alternatiivid. Värske raport aitab näha, kuidas on läinud 2017. aasta teatises toodud soovituste elluviimisega. Samuti käsitletakse raportis, millised uued meetodid on eri riikides kasutusele võetud, et kaitsta lapsi rändes, ning millised neid meetoditest võeti kasutusele tingituna COVID-19 pandeemiast. Raportisse on sisendi andnud ka kolmanda sektori asutused (Missing Children Europe, Terre des Hommes, Jesuit Refugee Service).

Peamised tulemused näitavad, et: 

• Kuigi viimastel aastatel on rändavate laste arv EL-s vähenenud, on EL-s registreeritud rändavate laste, sh saatjata alaealiste arv endiselt kõrge.
• Rändavate laste kaitse püsis prioriteetse teemana nii EL-i kui ka riiklikes seaduse- ja poliitikamuudatustes. Uued meetmed hõlmasid näiteks majutuskeskuste tingimuste hindamist, seejuures pidades silmas erinevates vanusegruppides laste vajadusi, ning laste majutamist selleks spetsiaalselt kohandatud või arendatud asutustes, et vastata laste vajadustele. Samuti täiustati politseinike, lastekaitsetöötajate ja vastuvõtukeskuste töötajate koolitusi.
• Kahes riigis võeti saatjata alaealiste puhul kasutusele uus alternatiivne mitteinstitutsionaalne hooldusmudel, s.o elamine perekodus.
• Lapsrändajate kinnipidamine on seadusega lubatud umbes pooltes EL liikmesriikides, kuigi seda kohaldatakse viimase meetmena, et tagada laste heaolu. 2020. aasta ei toimunud EL riikide ega Norra seadustes ja poliitikas suuri muudatusi laste kinnipidamise osas, seda nii asüüliprotseduuride kui ka tagasipöördumise kontekstis.
• Kolmanda sektori asutuste uuringud ja projektid viitavad eestkostjate rolli olulisusele vältimaks laste kadumist ning tagamaks lastele ligipääsu infole ja õigussüsteemile.
• COVID-19 pandeemiast tulenevalt tutvustasid EL liikmesriigid erinevaid ajutisi lahendusi, et vähendada pandeemiast tulenevat kahju lapsrändajate tervisele, näiteks täiendatud saatjata alaealiste identifitseerimise ja registreerimise juhised, või meetmed et tagada ligipääsu õigussüsteemile kui ka haridusele.

Loe rohkem uuest Lapsed rändes (2020) uuringust.