Lühiuuring: Ümberasustamine, humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmine ja sponsorlusprogrammid

Euroopa rändevõrgustik avaldas 2023. aasta juunis lühiuuringu, mis annab võrdlevad andmed ümberasustamise, humanitaarsetel põhjustel  vastuvõtmise ja sponsorlusprogrammide kohta aastatel 2016–2022, tutvustab valdkonna viimase kaheksa aasta arenguid rändevõrgustiku liikmesriikides ning on teistele, vastavaid programme alles algatavatele riikidele väärtuslikuks õppimiskohaks.

Suurem osa põgenikest ja sunniviisiliselt ümberasustatud inimestest elab oma naaberriikides. Sageli on selleks mõni arengumaa, nt 2022. aastal võõrustasid arengumaad ligikaudu 76% kõigist põgenikest ja sunniviisiliselt ümberasunud inimestest. Ümberasustamine, humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmine ja sponsorlusprogrammid pakuvad neile inimestele kaitset ja stabiilsust, vähendades samal ajal survet nende esimese varjupaiga riikidele. Need meetmed on ka olulised demonstreerimaks ülemaailmset solidaarsust kolmandate riikidega.

Enamik rändevõrgustiku liikmesriike on aastatel 2016–2022 rakendanud ümberasustamise programme. Valdavalt on kehtestatud riiklikul tasandil aastased või mitmeaastased kvoodid vastuvõetavate põgenike arvu kohta. Mõnes riigis (nt Itaalias) määratakse ümberasustamise kvoodid tulenevalt Euroopa Komisjoniga sõlmitud kokkuleppest. Kvoote võib mõjutada ka eluaseme-, hoolekande- ja vastuvõtuteenuste võimekus (nt Prantsusmaal).

Ligikaudu pooled rändevõrgustiku liikmesriikidest on viimase kaheksa aasta jooksul rakendanud humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmist. Kui ümberasustamiseks on isikul vaja enne riiki saabumist UNHCR suunamist ja rahvusvahelise kaitse staatust, siis humanitaarsetel põhjustel riiki lubamisel võib ta olla suunatud ka teiste üksuste poolt ning rahvusvahelise kaitse saab anda pärast riiki saabumist. Valdavalt kasutati humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise programmi Afganistani kodanike ja nende perede evakueerimiseks pärast Afganistani valitsuse langemist 2021. aasta augustis, mil ELi liikmesriigid evakueerisid riigist ligikaudu 22 000 afgaani. Eesti võttis aastatel 2021-2022 vastu 24 evakueeritud afgaani.

Lisaks on Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Iirimaa ja Hispaania rakendanud sponsorlusprogramme, millega kohalikud kogukonnad saavad pagulasi ümberasumisel täiendavalt rahastada ja toetada. Need ei ole eraldiseisvad riiki sisenemise programmid, vaid ümberasustamise ja/või humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmisprogrammide osad. Näiteks Saksamaal saavad sponsorlusprogrammist abi vaid ümberasustatud isikud. Programmi ei võeta inimesi, kellel on juba Saksamaaga tihe side, kuna neil on juba piisavalt head väljavaated lõimumiseks. Samuti ei kaasata programmi saatjata alaealisi, meditsiiniliste erivajadustega või raskelt traumeeritud isikuid, kuna nemad saavad tõhusamat tuge riigi poolt pakutavatest toetusmeetmetest. Sponsorühenduse ja ümberasustatud isiku kokku viimisel võetakse arvesse nende keeleoskust, pakutava eluruumi suurust ning selle asukohta (nt lasteaia, kooli jm lähedust). Sponsorlusprogrammi eesmärk ei ole ainult kodanikuühiskonna aktiivsem kaasamine, vaid ka ümberasustamise programmi vastuvõtuvõime suurendamine.

Peamised  ümberasustamise, humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise ja sponsorlusprogrammidega seotud väljakutsed on ebastabiilne julgeolekuolukord mõnedes esmase varjupaiga riikides, eluasemepuudus ja kõrge ümberasustamise programmidest väljalangevus.

Loe täpsemalt siit.