Euroopa Komisjoni olulised pressiteated: tehti ettepanek pikendada ajutise kaitse rakendamist kuni aastani 2026 ning esitatakse ühine rände- ja varjupaigaleppe rakenduskava

12.06.2024

Ajutise kaitse pikendamine

11. juunil tegi Euroopa Komisjon ettepaneku pikendada Venemaa poolt Ukraina vastu suunatud agressiooni eest põgenevate inimeste ajutist kaitset veel üheks aastaks, 5. märtsist 2025 kuni 4. märtsini 2026.

Arvestades Venemaa jätkuvaid rünnakuid tsiviil- ja elutähtsate infrastruktuuride vastu kogu Ukrainas, ei ole hetkel Ukrainasse tagasipöördumiseks turvalisi ja püsivaid tingimusi. Seetõttu leiab komisjon, et põhjused ajutise kaitse rakendamiseks on endiselt olemas ning et seda tuleks pikendada veel üheks aastaks.

Lõppeesmärk on tagada, et kõik Venemaa agressioonisõja eest põgenevad inimesed leiaksid ELis kaitset ja et neile peaaegu 4,2 miljonile inimesele, kes on juba ELi liikmesriikides kaitset saanud, tagatakse praeguses olukorras võimalikult suur stabiilsus.

Ajutise kaitse direktiiv tagab viivitamatu kaitse ja juurdepääsu õigustele ELis, sealhulgas elamisõiguse, juurdepääsu tööturule, majutuse, sotsiaalhoolekande, meditsiini- ja muu abi. Samuti aitab see liikmesriikidel saabuvaid isikuid korrapäraselt ja tõhusalt hallata.

Rohkem infot leiab Euroopa Komisjoni veebilehelt.

Rände- ja varjupaigalepe

Täna komisjoni vastu võetud rände- ja varjupaigaleppe ühises rakenduskavas on kindlaks määratud kõigi liikmesriikide peamised vahe-eesmärgid teel sellise õigusliku ja operatiivse suutlikkuse loomiseni, mis võimaldab 2026. aasta keskpaigast edukalt alustada uute õigusaktide kohaldamist. Lisaks pakuvad ELi ametid liikmesriikidele kogu protsessi vältel nii operatiivset kui ka sihipärast tuge. Ühises rakenduskavas on esitatud käesoleva aasta lõpuks liikmesriikide vastuvõetavate riiklike rakenduskavade vorm. Selles on õiguslik, tehniline ja operatiivne töö koondatud kümne põhielemendi alla, et praktilisel rakendamisel tegevust paremini suunata ja hõlbustada.

Kõik põhielemendid on tihedas vastastikuses sõltuvuses ja neid tuleb rakendada paralleelselt.

Kümme põhielementi

1. Ühine rände- ja varjupaigainfosüsteem (Eurodac): toetab liikmesriike eelkõige vastutuse kindlaksmääramisel ja teisese rände jälgimisel. Uus Eurodac on suuremahuline IT-süsteem, milles salvestatakse ja töödeldakse varjupaigataotlejate andmeid. Reformitud Eurodac-süsteemi õigeaegne väljatöötamine ja kasutuselevõtmine on hädavajalik eeltingimus leppe kõigi muude elementide rakendamiseks.
2. Uus süsteem rände haldamiseks ELi välispiiridel: eesmärk on hallata kolmandate riikide kodanike ebaseaduslikku saabumist ning luua kiired, tõhusad ja ühtlustatud varjupaiga- ja tagasisaatmismenetlused, samuti tugevad kaitsemeetmed. Taustakontrolli määruse, varjupaigamenetluse määruse ja tagasisaatmismenetlust käsitleva määrusega on ette nähtud ühtlustatud lähenemisviis. Kõik ebaseaduslikud rändajad registreeritakse ning neile tehakse isikutuvastus-, julgeolekuohu-, haavatavuse ja tervisealane taustakontroll. Teises etapis kohaldatakse kohustuslikku piirimenetlust nende suhtes, kes tõenäoliselt ei vaja rahvusvahelist kaitset või kujutavad endast julgeolekuohtu.
3. Taotlejatele vastavalt nende vajadustele vastuvõtunõuete kohaselt piisava elatustaseme tagamine. Näiteks pääsevad rahvusvahelise kaitse taotlejad varem tööturule (9 kuu asemel 6 kuud), samuti saavad nad juurdepääsu füüsilise ja vaimse tervise hoiule ning perekonnad, lapsed ja haavatavad taotlejad on paremini kaitstud. Lisaks võimaldab vastuvõtutingimuste direktiiv ka uusi vahendeid, mis parandavad vastuvõtusüsteemi tõhusust ja aitavad ära hoida teisest rännet. Näiteks saavad liikmesriigid võimaluse jaotada taotlejad majutuskohtadesse ja geograafilistesse piirkondadesse, kusjuures materiaalsete vastuvõtutingimuste eeldus on, et taotleja tegelikult elab majutuskohas, kuhu ta oli määratud, või konkreetses piirkonnas. Peale selle on liikmesriigid juhul, kui taotlejad ei viibi liikmesriigis, kus nad peaksid olema, kohustatud katma üksnes põhivajadused.
4. Õiglased, tõhusad ja ühtlustuvad varjupaigamenetlused: varjupaigamenetluse määruse ja miinimumnõuete määrusega ühtlustatakse konkreetsete varjupaigataotluste hindamis- ja otsustusprotsessi terves Euroopas ning tugevdatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate kaitsemeetmeid, õigusi ja tagatisi.
5. Tõhusad ja õiglased tagasisaatmismenetlused: ELi rändepoliitika saab olla jätkusuutlik vaid juhul, kui need, kellel ei ole õigust ELi jääda, päriselt tagasi saadetakse.  Keskse rolli võtab tagasisaatmiskoordinaator, kes tugineb juba alustatud tööle, et parandada lendude ja isikutuvastusmissioonide ühist planeerimist, sealhulgas optimeerida Frontexi toetuse kasutamist, vahetada negatiivsete varjupaigaotsuste ja tagasisaatmisotsuste ühise väljastamise tavasid ja kogemusi ning teha koostööd julgeolekuohtu kujutavate isikute tagasisaatmisel.
6. Õiglane ja tõhus süsteem – uute vastutust käsitlevate normide jõud: sest kehtestatakse tõhus ja stabiilne vastutuse jagamine kogu liidus ning vähendatakse teisese rände stiimuleid. Näiteks muutuvad menetlused tänu tagasivõtmisteadetele tõhusamaks. Lisaks hakkavad kehtima uued normid, mille eesmärk on hoida ära süsteemi kuritarvitamist (näiteks taotlejate kohustus esitada taotlus esmase saabumise liikmesriigis).
7. Solidaarsuse jõud: esimest korda on ELil alaline, õiguslikult siduv, kuid paindlik solidaarsusmehhanism, millega tagatakse, et surve all olevaid liikmesriike ei jäeta üksi.
8. Valmisolek, erandolukorra plaanimine ja kriisile reageerimine: aidatakse suurendada vastupanuvõimet igasugustele rändeolukorra muutustele ning vähendada kriisiolukordade tekke ohtu.
9. Uued kaitsemeetmed varjupaigataotlejatele ja haavatavatele isikutele: põhiõiguste ulatuslikum seire, milleks tagatakse tõhusad menetlused, kaitstes samal ajal inimväärikust ning tõelist ja tõhusat õigust varjupaika taotleda, sealhulgas kõige haavatavamate isikute, näiteks laste puhul.
10. Ümberasustamine, kaasamine ja integratsioon: suurendatakse jõupingutusi nendes valdkondades. Liikmesriikide jõupingutused rändajate integreerimiseks ja kaasamiseks on eduka rände- ja varjupaigapoliitika jaoks endiselt asendamatud.

Komisjon jälgib tähelepanelikult leppe rakendamisel tehtud edusamme ning annab korrapäraselt aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Rohkem infot leiab Euroopa Komisjoni veebilehelt.