Eesti elanikud suhtuvad pagulastesse varasemast sallivamalt ja nõudlikumalt
20.06.2017Täna on rahvusvaheline pagulaspäev, mille lõi ÜRO 2000. aastal, et meeles pidada miljoneid inimesi, kes maailmas pagulastena liikvel on. Kuidas aga suhtuvad Eesti inimesed pagulastesse, sellest kirjutavad Marion Pajumets, Mari-Liis Jakobson ja Silver Stõun Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunktist.
Eesti elanike suhtumist on viimastel aastatel uuritud erinevates küsitlusuuringutes. Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti meeskond analüüsis nende uuringute tulemusi, et saada ülevaadet olemasolevast infost eestimaalaste hoiakute ja teadlikkuse kohta pagulasvaldkonnas.
Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti elanike üldine võõrapelgus avaldub ettevaatlikus suhtumises pagulastesse: kardetakse teisest kultuuriruumist inimeste vastuvõtmise mõjusid Eesti kultuuriruumile, sotsiaalsüsteemile, turvalisusele. Aga hoiakud on tasapisi muutumas pagulaste suhtes sallivamaks ja samas nõudlikumaks. Samuti oodatakse, et riigi poliitika pagulaste vastuvõtu korraldamisel oleks hästi läbimõeldud.
Kantar Emor uuris Eesti elanike suhtumist pagulaste vastuvõtmisse ja selle muutumist 2015. aasta juunist 2016. aasta oktoobrini. Selgub, et ühe aasta jooksul on elanikkonna hirmud seoses pagulaste Eestisse saabumisega kahanenud.
„Tõdeti, et Euroopa rändekriis on äärmiselt terav Vahemere ääres, Saksamaal, Rootsis ja veel mõnes liikmesriigis, kuid jõuab vaevu meie koduõuele ning mõjutab oma väikse mahu tõttu vaevu meie elukorraldust.“
Märgatavalt vähem on näiteks neid, kes kardavad, et pagulased ei integreeru Eesti ühiskonda (langus 7%), et pagulaste tulek kahjustab alaliste elanike sotsiaalset kaitstust (langus 8%), et pagulaste elurajoonid getostuvad (langus 9%). Ilmselt märkasid eestimaalased pärast 2015. aasta suve ja sügise esialgset paanikat, et Euroopa rändekava raames lubatud enam kui 500 inimese Eestisse toomine sujub üsna aeglaselt ja väljaspool kava Eestilt kaitse saajate arv on jätkuvalt väike.
Tõdeti, et Euroopa rändekriis on äärmiselt terav Vahemere ääres, Saksamaal, Rootsis ja veel mõnes liikmesriigis, kuid jõuab vaevu meie koduõuele ning mõjutab oma väikse mahu tõttu vaevu meie elukorraldust.
Samal ajal seostab rohkem inimesi pagulaste saabumisega positiivseid arenguid. Eriti oodatakse, et erineva kultuuritaustaga inimesed rikastaksid Eesti elu (tõus 9%). Kiiresti on kasvanud ka eestimaalaste pragmaatiline arusaam, et kui tahame, et Eestit vajadusel aidatakse, peame aitama teisi riike pagulaste ümberpaigutamisega (tõus 9% võrreldes 2015. aastaga).
Loe edasi siit.