E-teenused ja sanktsioonid aitavad võidelda ebaseadusliku töötamisega

23 Euroopa Liidu liikmesriigi panusel valminud uuringust selgub, et riigid näevad põhiliste ebaseadusliku töötamisega võitlemise meetmetena sanktsioneerimist, asutuste vahelist koostööd ja e-teenuste arendamist. Ebaseadusliku töötamisega võitlemine on liiduülene prioriteet, milles võtmerolli mängib integreeritud ja terviklik poliitika ning õigusraamistik.

Ebaseaduslikul töötamisel on riigi majandusele mitmeid murettekitavaid tagajärgi. „Makromajanduslikul tasandil vähendab ebaseaduslik tööhõive maksutulusid ja võib suurendada sotsiaalkulusid, ohustades seega liikmesriigi sotsiaalkindlustussüsteemi. Mikromajanduse tasandil moonutab ebaseaduslik töötamine majandustegevuses osalejate vahelist konkurentsi ja tekitab sotsiaalset dumpingut,“ selgitas Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi rändeekspert Silver Stõun ja lisas, et üldiselt kitsendab deklareerimata töö majanduskasvu suunatud majandus-, eelarve- ja sotsiaalpoliitikat ning seetõttu on selle vastu võitlemine majanduspoliitika eesmärk.

Mullu valminud raportist nähtub, et liikmesriigid on võidelnud ebaseadusliku töötamisega näiteks kolmandate riikide kodanike ebaseadusliku töölevõtmise sanktsioneerimise abil, mis on ennetav tegevus ja heidutab tööandjaid. „Siinkohal mõeldakse mitte vaid õigusaktide karmust, vaid ka sanktsioonide tegelikku kohaldamist ja korruptsioonimäära vähendamist,“ sõnas Stõun. Lisaks nähakse võimalust eri asutuste ja organisatsioonide vahelise koostöö tõhustamises: partnerlussuhete loomises ja teabe jagamises riiklikul tasandil. Olulisel kohal on ka elektroonsed teenused ja nende arendamine, et tööandjatel oleks võimalus paremini kontrollida välismaalaste õigusi tööle asuda.

Ebaseaduslik tööhõive panustab Silver Stõuni sõnul ka ebaseadusliku rände toimumisse ning sotsiaalpoliitika ja põhiõiguste probleemide tekkimisse. “Ebaseadusliku töötamise rahastamist peetakse ebaseadusliku sisserände ajendiks, mistõttu on võitlus ebaseadusliku tööhõivega oluline ka illegaalse rände vähendamisel. Samuti võib ebaseadusliku töötamise vastu võitlemist pidada oluliseks sotsiaalpoliitika ja põhiõiguste vaatepunktist, kuna on tavapärane, et ebaseaduslikult töötavate tööliste õigusi rikutakse,“ tõdes ta.

Täispika raportiga (2017) saab tutvuda siin. Uuring põhineb peamiselt kehtivate õigusaktide, poliitikadokumentide, aruannete, akadeemilise kirjanduse ning internetiartiklite ja -teabe analüüsil. Aruandes sisalduv teave kajastab liikmesriikide olukorda aastani 2017. Uuringu peamiseks eesmärgiks oli kaardistada ja analüüsida probleemseid valdkondi, kuid ka liikmesriikide tasandil olemasolevad meetmed, strateegiad ja head tavad, mis võitlevad kolmandate riikide kodanike ebaseadusliku töötamisega. Uuring annab ülevaate ebaseadusliku töötamise olukorrast liikmesriikides ning kolmanda riigi kodanike ebaseadusliku töötamise igast etapist – ennetamisest, sanktsioonidest ning tulemustest.

22. märtsil toimub KUMUs konverents „Muutused rändepoliitikas ja sisserändajate lõimumine tööturule“, mille üks eestvedajatest on ka TLÜ Euroopa Rändevõrgustiku Kontaktpunkt Eestis. Konverentsil arutletakse selle üle, millised on kavandatavad uuendused rändepoliitikas Eestis ja Põhjamaades, kuidas aidata kaasa sisserändajate lõimumisele ja iseseisvale majanduslikule toimetulekule ning ära hoida ebaseaduslikku töötamist. Käsitletakse sisserändajate lõimumist mõjutavaid kultuurilisi tegureid ning tutvustatakse eduka lõimumise mõõdikuid. Vaata lähemalt