2021. a rändestatistika näitas esimesi rände taastumise märke
13.07.2022Juba neljandat aastat järjest ilmus suve alguses Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti, Kultuuriministeeriumi ja Politsei- ja Piirivalvemeti koostöös statistikabrošüür „Rändestatistika ülevaade 2017-2021“. Seekordne rändestatistika annab ülevaate peamistest rändetrendidest 2021. aastal nii eestlaste väljarände kui ka tagasipöördumise vaatenurgast. Varasematest aastatest erinevalt on kajastanud lisaks kolmandate riikide kodanike sisserändele ka nende väljarännet.
Eestisse pöördus (jälle) tagasi rohkem eestlasi, kui siit lahkus
Üha enam inimesi asub Eestisse elama, töötama või õppima, kelle seas on palju ka Eesti kodanikke. Statistikaameti andmetel oli Eesti rahvaarv 1. jaanuari 2022 seisuga 1 331 796. 2021. aastal vähenes loomuliku iibe tõttu (mil kõrge suremus ületas viimastel aastatel samale tasemel jäänud sündimuse) rahvaarv 5315 inimese võrra ning positiivse rändesaldo tõttu (Eestisse saabus elama rohkem inimesi kui siit lahkus) suurenes 7043 inimese võrra. Kokkuvõttes kasvas Eesti rahvaarv 1728 inimese võrra. 2021. aastal saabus Eestisse elama 19 524 inimest ja siit lahkus välismaale 12 481 inimest. Sisseränne suurenes võrreldes 2020. aastaga 3315 ja väljaränne vaid 54 inimese võrra.
Perioodi 2017-2021 kokkuvõttes oli eestlastest väljarändajate koguarv (35 033) väiksem kui tagasipöördujate koguarv (36 606). Viimase viie aasta arvestuses on Eestisse saabunud 1573 Eesti kodakondsusega inimest rohkem kui siit lahkunud. Rändajad on seni olnud pigem mehed kui naised.
Välja rännatakse pigem nooremas eas (vanuses 20+) ning tagasi pöördutakse keskeas (vanuses 50+). Kõige rohkem pöördus 2021. aastal tagasi Eesti kodanikke Soomest (47%), Suurbritanniast (10%) ja Venemaalt (8%). Kõige rohkem lahkuti samuti Soome (62%), Venemaale (8%) ja Suurbritanniasse (5%).
Joonised: Rändestatistika 2017-2021
Rahvastikuregistri andmetel elab välisriikides 2022. aasta alguse seisuga 121 181 Eesti kodanikku. Välisministeeriumi hinnangul on aga välismaal elavaid Eesti päritolu inimesi kuni 200 000.
Covid-19 mõjuvõimu lahtumine ja olukorra stabiliseerumine
Kuigi kolmandate riikide kodanike sisseränne oli endiselt tugevalt mõjutatud Covid-19st, näitas olukord stabiliseerumise ja taastumise märke. Seda olenemata asjaolust, et reisipiirangute tõttu oli ka 2021. a oluliselt takistatud nii inimeste riiki sisenemine, kui siit lahkumine.
Välispiiri ületuste koguarv oli endiselt langustrendis
Kuna kolmandate riikide kodanikel peab Eestisse sisenemiseks olema seaduslik alus (kehtiv viisa, viisavabadus, elamisluba), siis oli nende riiki sisenemine, sarnaselt eelmise aastaga, takistatud Covid-19st tingitud reisipiirangutest. Nii langes oluliselt, teist aastat järjest, isikute välispiiriületuste koguarv 30% võrreldes 2020. aastaga.
Peamine riiki sisenemise piirang tulenes Vabariigi Valituse otsusest nr 169 (riigipiiri ületamise ajutine piiramine Covid-19 puhangu ennetamiseks), mille kohaselt ei saanud isikud ilma mõjuva põhjuseta riiki siseneda ning mis oli põhjuseks 84%l riiki sisenemise tõkestustest. Kõige rohkem tõkestati välispiiril sisenemisi Venemaa Föderatsiooni (79% koguarvust), Ukraina (5%), Valgevene ja Moldova kodanikel. Venemaa Föderatsiooni kodanike puhul oli peamiseks riiki sisenemise tõkestamise põhjuseks viisa või muu dokumendi puudumine, mis tõendaks nende reisi eesmärki.
Uue negatiivse trendina sai 2021. a välja tuua Covid-19 sertifikaatide (nii PCR testi negatiivse tulemuse, kui immuniseerimise tõendi), aga ka lühiajalise töötamise registreerimise tõendite võltsimised.
Viisade ja elamislubade arv näitas tõusutrendi
Joonised: Rändestatistika 2017-2021
Sarnaselt eelmise aastaga, väljastasid nii Eesti välisesindused kui ka Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) vähemas mahus lühiajalisi C-viisasid (võrreldes 2020. aastaga kasvas küll 53%, aga võrreldes Covid-19 eelse ajaga oli endiselt suur langus). 2019. a tasemele taastus pikaajaliste D-viisade arv (kasv võrreldes 2020. a 50%). 2021. a oli C-viisade väljastamise peamine eesmärk turism, D-viisadel oli selleks lühiajaline töötamine.
Alates 2020. aastast saab välismaalane taotleda nii lühiajalist kui pikaajalist viisat kaugtöö eesmärgil (nn diginomaadi viisat), kui välismaalase Eestis ajutise viibimise eesmärk on töökohustuste täitmine asukohast sõltumatult. 2021. aastal väljastati kaugtöö eesmärgil 153 pikaajalist viisat, mis on ligi neli korda rohkem, kui 2020. aastal, mil väljastati 37 diginomaadi viisat. Peamisteks viisa saajateks olid Venemaa Föderatsiooni, Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia, India ja Ukraina kodanikud.
Lühiajalisi töötamisi registreeriti 2021. aastal võrreldes 2020. aastaga 49% rohkem, ületades sellega isegi 2019. a Covid-19 eelset taset. Lühiajalise töötamise registreerimistest 82% tehti meestele ja 18% naistele. Ka töötamine hooajalistes töödes kasvas 46% võrreldes 2020. a ning ületas 2019. a taset.
Joonised: Rändestatistika 2017-2021
Ka esmakordsete tähtajaliste elamislubade arv oli tõusutrendis võrreldes 2020. a. PPA poolt väljastatud esmakordsete tähtajaliste elamislubade koguarv kasvas võrreldes 2020. aastaga 29%.
Joonis: Rändestatistika 2017-2021, allikas PPA
Elamislubade arv kasvas võrreldes 2020. aastaga peaaegu kõikide aluste lõikes – pererändes oli tõus 35%, õpirändes 102%, töörändes 7% (sealjuures tippspetsialistide arv kasvas 47%, kuid iduettevõtluses töötavate välismaalaste arv vähenes 18%). Vähesel määral aga langes elamislubade arv ettevõtluses -4%.
Samuti kasvas võrreldes eelmise aastaga 8% e-residentide arv. E-residentide koguarv oli 2021. a seisuga 88 267, neist 13% olid naised ja 87% olid mehed. Enim on e-residentideks saajate hulgas Venemaa Föderatsiooni, Soome, Ukraina, Saksamaa ja Hiina kodanikke.
Kasvas ka rahvusvahelise kaitse taotlejate ning kaitse saajate arv
Joonised: Rändestatistika 2017-2021
Viimastel aastatel on rahvusvahelise kaitse taotlejate arv püsinud suhteliselt madalana, kuid 2021. aastal kasvas taotlejate arv võrreldes 2020. aastaga 65%. Peamiseks põhjuseks oli 2021. a eskaleerunud olukord Afganistanis, mille tulemusel otsustas Vabariigi Valitsus Eestisse vastu võtta kuni 30 Eesti ja meie liitlastega koostööd teinud afgaani. 2021. a saabus Eestisse 16 Afganistanist evakueeritud isikut.
Alates 1997. aastast on Eestilt rahvusvahelist kaitset taotlenud 1324 välismaalast ning rahvusvaheline kaitse on antud kokku (pagulase staatus + täiendava kaitse staatus) 603 välismaalasele, kelle hulgas on ka 213 rändekava alusel saabunud ja kaitse saanud inimest (neist pagulase staatus anti 86 inimesele ja täiendava kaitse staatus 127 inimesele). Rahvusvahelise kaitse saanud välismaalase perekonnaliikme elamisluba on antud kokku 97 inimesele.
Mitmed rahvusvahelise kaitse saajad on aja möödudes kas pöördunud tagasi oma koduriiki või asunud elama teise liikmesriiki, aga on ka neid, kelle Eestis viibimise alus on muutnud. Näiteks on 11 rahvusvahelise kaitse saajat tänaseks saanud Eesti kodakondsuse.
Vabatahtlik riigist lahkumine ja väljasaatmine
Joonis: Rändestatistika 2017-2021
Välismaalane, kellel ei ole Eestis viibimiseks seaduslikku alust, on kohustatud riigist lahkuma. Talle tehakse ettekirjutus riigist lahkumiseks ehk lahkumisettekirjutus, mis tuleb inimesel täita lühima võimaliku aja jooksul. Vabatahtlikku riigist lahkumise ettekirjutust eelistatakse sundväljasaatmisele. Nii moodustas 2021. aastal vabatahtliku lahkumisettekirjutuse täitmine 91% kogu lahkumisettekirjutuste arvust. Lahkumisettekirjutusi vormistati 2021. aastal enim Ukraina, Moldova ja Venemaa Föderatsiooni kodanikele. Riigist lahkumise määr (nn return rate) moodustas kõigist lahkumisettekirjutuste arvust peaaegu 99%.
Toetatud vabatahtliku tagasipöördumise raames lahkus riigist 40 inimest. Toetatud vabatahtliku tagasipöördumise – ja re-integratsiooni toetuse programmi viib Eestis ellu IOM (Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon).
***
Kokkuvõtvalt näitavad trendid Eesti rändestatistikas võrreldes Covid-19 eelse ajaga taastumise märke, aga mitmes suunas on need võrreldes 2020. aastaga veel stabiliseerumise faasis.
Rändestatistika ülevaatega 2017-2021 on võimalik põhjalikumalt tutvuda SIIN
Head lugemist!
Eike Luik
EMN Eesti