2020. aasta rände- ja varjupaigavaldkonnas: COVID-19, aga mitte ainult

01.07.2021

 

2020. aastat jääb meenutama eelkõige COVID-19 pandeemia, mis avaldas mõju kõikidele rändeliikidele. Näiteks elamislubade ja viisade taotluste arv vähenes 50% võrra ning varjupaigataotluste arv 33% võrra. COVID-19 oli initsiaatoriks mitmetele 2020. a toimunud arengutele. Näiteks võeti paljudes riikides kasutusele uued elektroonilised süsteemid või digitööriistad, et võimaldada rändeprotsessidel jätkuda. Samas ei tulenenud kõik muudatused vaid COVID-19 pandeemiast. Septembris tutvustas Euroopa Komisjon uut rände- ja varjupaigaleppe ettepanekut, mille eesmärk on ühelt poolt luua Euroopa Liidu ülene raamistik rände paremaks haldamiseks ning teisalt tuua liikmesriigid sisserände- ja varjupaigaküsimustes ühise laua taha. Lepe seab eesmärgiks ka rände haldamise ja tõhususe tulemuslikkuse tõstmise. Sellele lisaks puudutas suur osa 2020. aastal toimunud muudatustest haavatavate gruppide (lapsed, varjupaigataotlejad, jt) kaitse parandamist. Samuti tihendasid nii Euroopa Liit kui ka mitmed liikmesriigid koostööd kolmandate riikidega – ka Euroopa Rändevõrgustikuga liitusid vaatlejariikidena Gruusia ja Moldova. Järgnevalt on antud põgus ülevaade 2020. aasta peamistest muudatustest suuremate valdkondade lõikes. Põhjalikku ülevaadet saab lugeda juunis ilmunud üle-euroopalisest EMN rände- ja varjupaigaraportist.

Seadusliku rände valdkonnas oli fookuses, kuidas tagada seaduslik riigis viibimine või riiki sisenemiste tingimuste kohandamine COVID-19 olukorras. Näiteks korraldati teatud kõrgkvalifitseeritud tööjõu riiki lubamine ka COVID-19 tingimustes (nt meditsiinitöötajad). Samuti tehti erilende hooajatöötajatele, et võimaldada neil riiki siseneda. Välistudengitel ja akadeemilistel töötajatel lubasid osad riigid siseneda eritingimustel, teistes tuli välistudengitel aga võtta vaheaasta ning oma õpingutega alustada aasta võrra hiljem. Samuti võeti aktiivsemalt kasutusele digitaalsed kanalid, et vähendada inimeste otsekontakte. Seoses Suurbritannia lahkumisega Euroopa Liidust (EL) reguleeriti kõikides EL riikides Suurbritannia kodanike viibimisõigus ning sarnaselt ka EL kodanike viibimisõigus Suurbritannias.

Rahvusvahelise kaitse valdkord oli samuti olulisel määral mõjutatud COVID-19 pandeemiast. 2020. aastal esitati Euroopa Liidus kokku 471 000 rahvusvahelise kaitse taotlust, mis on 33% vähem kui 2019. aastal (vt joonis).

2020. aastal oli põhifookus sellel, kuidas jätkuvalt võimaldada ligipääsu varjupaiga küsimise protseduurile. Mitmetes riikides peatati aga üleandmised Dublini määruse kontekstis ja pikendati varasemalt seatud tähtaegu. Ka Eestis peatati eriolukorra ajal kõik üleandmised. Vastuvõtupalvetele vastati ning vajadusel tehti riikidega üleandmise või tähtaegade pikendamise osas kahepoolseid kokkuleppeid. Mitmed planeeritud muudatused tulenevad rände- ja varjupaigapaktis tehtud soovitustest, sh suurem roll piiridele (eelkontrollide näol) ja muudatused skriiningu osas. Samuti on eesmärgiks seatud kiirem protseduuride läbiviimine taotleja staatuse määratlemiseks. Samuti võeti mitmes riigis kasutusele uusi digilahendusi, näiteks Rootsis hakati kasutama uut lingvistilist analüüsi, selgitamaks vajadusel välja isiku päritoluriiki.

Laste ja teiste haavatavate gruppide kaitseks võeti vastu mitmed uued strateegilised dokumendid, sh:

• Euroopa Liidu strateegia tõhusamaks võitluseks laste seksuaalse kuritarvitamise vastu
• Euroopa Komisjoni integratsiooni ja kaasamise alane tegevuskava
• Euroopa Liidu laste õiguste strateegia (2021-2024)

Samuti parandati mitmetes riikides saatjata alaealiste vastuvõtutingimusi, nt avati uusi vastuvõtukeskusi või loodi uued tingimused kindla profiiliga saatjata alaealistele. Samuti parandati teiste haavatavate gruppide kaitset. Näiteks võeti mitmes riigis (sh Eestis) kasutusele uued haavatavuse hindamise tööriistad. Hispaanias avati keskus LGBTQI sihtrühmale. Luksemburgis aga asutus vaimse tervise muredega sisserändajatele.

Integratsiooni valdkonnas võttis novembris Euroopa Komisjon vastu uue Integratsiooni ja kaasamise alase tegevuskava aastateks 2021-2027. Mitmetes riikides suunati rohkem tähelepanu ja  võeti vastu uued rassismi ja diskrimineerimise vastase võitluse tegevuskavad ja –programmid (AT, BE, DE, HR, IE, LU, PT, SK, NO). Samuti suurendasid mitmed riigid kohalike omavalitsuste rolli, vähendades nii riigi rolli ja pakkudes sisserändajatele tuge neile lähemal. Mitmes riigis (CZ, BE, SE) parandati kodakondsuseta isikute kodakondsuse omandamise võimalusi, toetades seeläbi ka kodakondsuseta alaealiste probleemi leevandamist.

Ka piiride, viisa ja Schengeni valdkonnas toimusid mitmed olulised muudatused. Tulenevalt COVID-19 olukorrast taastati piirikontroll ning võeti vastu meetmed bioturvalisuse tagamiseks (nt inimeste kraadimine, termokaamerad, meditsiinipersonal piiril, jne). Samuti uuendati Euroopa Liidu viisaeeskirja ja Viisa Infosüsteemi (VIS) regulatsiooni. Ajutiselt peatati mitmes riigis viisataotluste vastuvõtt.

Tagasipöördumise valdkond oli samuti suuresti mõjutatud COVID-19 pandeemiast. 2020. aastal pöördus tagasi 69 500 inimest, mis on 51,2% vähem kui 2019. aastal. Aprillikuus avalikustati Euroopa Liidu  vabatahtliku tagasipöördumise ja taasühiskonnastamise strateegia, et parandada nende protsesside tõhusust ja tulemuslikkust.

Ebaseadusliku rände vähendamiseks sõlmisid mitmed riigid (nt AT, CZ, ES, HU, IT, LT, MT, NL, SK, NO)  strateegilised koostöökokkulepped erinevate kolmandate riikidega, sh Alžeeria, Egiptuse, Iisraeli, Jordaania, Liibanoni, Liibüa, Maroko, Mauritaania, Palestiina, Süüria ja Tuneesiaga. Näiteks Saksamaa, Ungari, Poola, Tšehhi ja Slovakkia alustasid koostööd Marokoga, et vähendada sealt ebaseaduslikult Euroopasse saabuvate sisserändajate arvu. Koostöö hõlmab endas nii piirikontrolli võimekuse parandamist kui ka ebaseadusliku rände tekkepõhjuste vähendamist läbi Maroko tööturuolukorra parandamise.

Rände- ja arengukoostöö valdkonnas jätkus koostöökokkulepete sõlmimine aktiivselt ka 2020. aastal. Fookus oli peamiselt tagasisaatmisel ja ebaseadusliku rände tõkestamisel ning EL-i talendipartnerlustel, et luua paremaid võimalusi töötamiseks ja seaduslikke rändeteid EL-i tulekuks. Suurendati ka Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) ja Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) rolli varjupaiga- ja tagasisaatmise protseduuride tõhustamiseks.

Loe täpsemalt, kuidas möödus 2020. aasta rände- ja varjupaigavaldkonnas SIIT.

Maarja Vollmer