COVID-19 pandeemia on muutnud sisserändajate elu ELi ja OECD liikmesriikides keerulisemaks
22.10.2020Kuigi COVID-19 viirusest tingitud kriis on avaldanud suurt mõju kogu ühiskonna ning majanduse toimimisele kõikjal maailmas, on ilmnenud märke, et haavatavad kogukonnad, sh kolmandate riikide kodanikud on pandeemiast eriti palju mõjutatud.
COVID-19 viirusepuhang ja ELi ning OECD liikmesriikide poolt viiruse leviku piiramiseks kasutusele võetud meetmed mõjutavad rändevaldkonda nii otseselt kui kaudselt. Kuigi nende mõjutuste pikaajalisi tagajärgi on raske ennustada on lühiajalised mõjud juba ilmsed. Seda eriti seadusliku rände valdkonnas, kus viisa- ja elamislubade taotluste menetlemine või olemasolevate uuendamine on mitmelgi juhul takistatud või peatatud. Töötamise eesmärgil ELi ja OECD liikmesriikidesse tulnud kolmandate riikide kodanikele avaldab mõju ka järsk langus majandustegevuses, mille tagajärjel on ohus inimeste töökohad ning sissetulekud. See aga mõjutab omakorda sisserändajate töö- ja elamislubade kehtivusaega ning uuendamisvõimalusi.
ELi ja OECD riigid on võtnud kasutusele mitmeid pandeemia mõjusid leevendada püüdvaid meetmeid. Näiteks pakutakse üha rohkemates riikides võimalust esitada viisa- ja elamislubade taotlusi veebikeskkonnas ning migratsiooni-, varjupaiga- ning konsulaarametnikega suhelda e-maili teel. Majanduslangusest tulenevate väljakutsetega võitlemiseks on mitmel pool kasutusele võetud meetmed, et vältida seaduslikult riigis viibivate inimeste ebeseaduslikku olukorda sattumist, tagada töötutoetus töö kaotanutele ning inimeste ligipääs COVID-19 ravile. Majanduslikul surutisel on aga kolmandate riikide kodanikele eeldatavalt siiski pikaajalised negatiivsed mõjud, sealhulgas võib väheneda sotsiaalne sidususus ja sageneda ksenofoobia ilmingud.
Sarnases keerulises olukorras pole ainult need kolmandate riikide kodanikud, kes on tulnud ELi ja OECD liikmesriikidesse töötamise eesmärgil, vaid ka need, kes on tulnud siia õppima. Piirangud elamislubade taotluste menetlemises võivad kahtluse alla seada välistudengite õppimisvõimalused liikmesriikides, seehulgas neil, kes asuvad vastuvõtvas riigis juba kohapeal. Lisaks mõjutab majanduslangus ka välistudengite majanduslikku olukorda, pannes ohtu nende osaajaga töökohad ning sissetulekud. Sellest tulenevalt on ahtamad välistudengite võimalused oma õpinguid jätkata ning õpingute järgselt tööd leida või ettevõtlusega alustada.
Välistudengite olukorra leevendamiseks on mõnedes riikides antud kõrgkoolidele juhised, kuidas COVID-19 pandeemia poolt põhjustatud väljakutsetega toime tulla ja kõrgkoolid on mugandanud oma sisseastumisprotseduure. Samuti on elamislubade ning viisade osas mõnel pool lubatud tähtaegade pikendamist või tudengite taotluste eelisjärjekorras menetlemist ning suurendatud on välistudengite töötamiseks mõeldud tundide arvu. Kuigi välistudengite sisseastumist puudutav statistika pole veel täielikult saadaval, eeldatakse ELi ja OECD liikmesriikides, et kolmandatest riikidest pärit välistudengeid, kes siinsetesse kõrgkoolidesse sisse astuda soovivad, on COVID-19 pandeemia tõttu 2020. aastal vähem.
Lähemalt saab COVID-19 pandeemia mõjust töö- ning õpirändele ELi ja OECD liikmesriikides ning riikide meetmetest pandeemiast põhjustatud olukorra leevendamiseks lugeda EMN ja OECD koostöös valminud informidest. EMN ja OECD on COVID-19 pandeemia algusest saati monitoorinud, kuidas pandeemia rännet Euroopas ja kaugemal mõjutab ning koostöö tulemusena valmib viieosaline informide sari. Peamiseid leide esitletakse temaatilistel veebiseminaridel.
Informide ja veebiseminaride fookuses on järgnevad viis teemat:
- Elamisload ja sisserändajate töötus (ilmus juulis 2020);
- COVID-19 mõju välistudengitele (ilmus septembris 2020);
- Töörände säilitamine olulistes sektorites (ilmus oktoobris 2020);
- COVID-19 mõju rahasiiretele (remittances) (ilmub novembris 2020);
- COVID-19 mõju tagasisaatmismenetlusele (ilmub detsembris 2020).