Ränne pandeemiaeelses Euroopas: värske algus või status quo säilitamine?
24.08.2020
Enne kui COVID-19 pandeemia tõusis päevakorras kõige olulisemaks teemaks, toimusid 2019. aastal Euroopas mitmed suured muutused: Euroopa Parlamendi valimised, Euroopa Liidu uue juhtkonna kinnitamine ning Ühendkuningriikide lahkumine liidust, mis sai teoks 2020. aasta alguses. Need muutused mõjutasid oluliselt ka Euroopa rände- ning varjupaigavaldkonda. Keskseks teemaks oli jätkuvalt sisseränne, ka Euroopa Liidu uus juhtkond seadis üheks oma prioriteediks „värske alguse“ rände- ja varjupaigavaldkonnas, mida peaks tutvustama peagi avaldatav rände- ja varjupaigapakt.
Peamised arengud rände ja varjupaigavaldkonnas
Seaduslik ränne
2019. aastal valmis ELi seadusliku rände regulatsioonide sobivusanalüüs (fitness check), mille raames analüüsiti EL tasandi õigusakte ning nende eesmärgipärasust, hõlmavust ning võimalikke puudujääke. Selgus, et kuigi seaduslikku rännet puudutav EL tasandi poliitika täidab suuresti oma eesmärki, on teatud ränderühmad, keda praegused õigusaktid ei hõlma. Näiteks pole direktiivide või määrustega kaetud madala ja keskmise oskustaseme kvalifikatsiooniga töötajad.
Eelneval aastal võeti seadusliku rände valdkonnas kasutusele mitmeid uuenduslikke meetmeid just tööturu vajaduste rahuldamiseks. Sealhulgas uued meetodid talentide meelitamiseks, mis olid peamiselt suunatud kõrgelt kvalifitseeritud tööjõule, kuid osalt ka keskmise ning madala kvalifikatsiooniga tööjõule. Näiteks tagas Iirimaa vaba ligipääsu tööturule nende töötajate abikaasadele ja de facto partneritele, kes omavad tööluba, mis antakse äärmiselt vajalike oskustega töötajatele. See tähendab, et Iirimaal töötamiseks ei pea nende kaaslastel olema tööluba. Tšehhis aga hakati uue programmi raames toetama tööandjaid kolmandatest riikidest pärit talentide palkamisel.
Efektiivsemaks tööjõu meelitamiseks lihtsustati mitmes riigis samuti administratiivseid ning õiguslike nõudmisi ja arendati statistilisi meetodeid hindamaks riikide tööjõuvajadust.
Lisaks kvalifitseeritud tööjõu meelitamisele keskenduti jätkuvalt välistudengite meelitamisele. Muuhulgas lihtsustati õpilasviisade taotlemisel dokumendi- ning teisi taotlemise nõudeid, loodi õpilasviisade kiirmenetluse võimalusi ning soodustati tudengite ligipääsu tööturule nii õpingute ajal kui ka pärast õpingute lõppu.
Oluliseks kujunes ka perekonna taasühinemise soodustamine. Mitmed liimesriigid laiendasid õigusi perekonna taasühinemiseks uutele kolmanda riigi kodanike gruppidele (nt Leedus laiendati seda õigust oma kodaniku samasoolisele partnerile), muutsid rahalisi ning ajalisi nõudeid, mis perekonna taasühinemiseks tuleb täita ning edendasid pereliikmete ligipääsu nende õigustele (nt ligipääsul tööturule).
Rahvusvaheline kaitse
2019. aastal teatas toona peatselt ametisse astuv Euroopa Komisjoni president uue rände- ja varjupaigapakti koostamisest eesmärgiga liikuda edasi läbirääkimistega Euroopa ühise varjupaigasüsteemi osas ning taaskäivitada Komisjoni poolt 2016. aastal välja pakutud varjupaigareform. Loodetakse, et uus pakt aitab luua liikmesriikide vahel ka uut sorti solidaarsust ning kindlustab, et need riigid, mis on suurima rändesurve all, saavad piisavalt toetust teistelt liikmesriikidelt.
Varjupaigareformi taaskäivitamine on eriti asjakohane lähtudes asjaolust, et eelmisel aastal kasvas varjupaigataotluste arv esimest korda pärast 2015. aasta rändekriisi. 11,4% suuruse tõusu taotluste arvus 2018. aastaga võrreldes tõi kaasa pingete kasv maailma eri paigus, nt Venezuelas ja Süürias.
2019. aastal jätkati ümberasustamise programmidega ning kokku asustati ümber peaaegu 30 000 inimest. Samas suurusjärgus ümberasustamisi on liikmesriigid ja Norra lubanud ka 2020. aastaks.
Liikmesriigid tegid jõupingutusi ka varjupaigamenetluse tõhustamiseks ning kvaliteedi tõstmiseks. Arendati uusi kvaliteedikontrollitööriistu ja liiguti enam digitaliseerituma varjupaigamenetluse suunas. Hollandis aga loodi varjupaigataotlejatele n-ö menetlussihtkohad, kus ühel alal on koos kõik organisatsioonid, mis on varjupaigamenetlusega seotud ning kus varjupaigataotlejaid majutatakse kogu menetluse vältel.
Haavatavad grupid rändes
Rände- ja varjupaigavaldkonnas oli jätkuvalt fookuses haavatavate gruppide kaitse ning toetus. Muuhulgas võeti vastu Malta deklaratsioon, millega loodetakse leevendada paadipõgenike olukorda Vahemerel, võideldi sotsiaalse dumpingu ning tööjõu ärakasutamise vastu (nt läbi teadlikkuse tõstmise kampaaniate ning tööinspektorite intensiivsema kasutuse) ja võeti kasutusele meetmeid, et paremini tuvastada ning kaitsta LGBTQI rühma kuuluvaid isikuid (nt läbi ametnike koolitamise soo ja seksuaalse orientatsiooni teemadel).
| Hea praktika: Mobiilirakendus „Tegutsedes inimkaubanduse vastu“ (Portugal)
Portugalis arendati välja tasuta mobiilirakendus, mille eesmärk on digitaalse tööriistana toetada professionaale oma töös inimkaubandusohvrite tuvastamisel ning abistamisel. Tööriist on kättesaadav ka laiemale üldsusele ning potentsiaalsetele haavatavatele rühmadele. Rakendus on mitmekeelne ning annab muuhulgas näiteks informatsiooni inimkaubanduse olemuse ja asjakohase seadusandluse kohta; faktorite kohta, mis võivad viidata inimkaubandusele; kontaktide kohta, kust leida abi jpm. |
Uued sisserändajate integratsiooni meetmed
2019. aastal oli fookuses ka sisserändajate oskuste tõhusam rakendamine, nende integratsioon ja kaasamine. Keskenduti tööturualasele integratsioonile, keeleoskuse parandamisele ning hariduse omandamisele. Keeleoskuse omandamist ning haridust puudutavad meetmed olid jõuliselt suunatud just lastele ning teismelistele, aga ka rahvusvahelise kaitse saajatele.
Mitmed riigid võtsid või plaanisid kasutusele võtta kohustuslikud integratsiooni meetmed. Näiteks Norras tehti ettepanek muuta seadusandlust, mille tulemusel saaks karjäärinõustamine ja oskuste kaardistamine kolmanda riigi kodanikele kohustuslikuks.
Parema integreerituse vaatepunktist tehti jõupingutusi vähendamaks ühiskonnas diskrimineerimise ilminguid – viidi läbi kampaaniaid üldsuse teadlikkuse tõstmiseks diskrimineerimise olemusest ning tõsteti ametnike võimekust diskrimineerimisjuhtumeid adresseerida.
Piirihaldus ja ebaseaduslik ränne
Ka kontroll piiride ning ebaseadusliku rände osas on tõhustunud. Suurim valdkondlik võit oli kindlasti ebaseaduslike piiriületuste arvu vähenemine Euroopa Liidus, mis tulenes peamiselt nende arvu vähenemisest Lääne- ja Kesk-Vahemere piirkonnas. Ebaseaduslike piiriületuste vähenemine võis olla seotud samuti piirikontrolli järjepideva tugevdamisega liikmesriikides. Näiteks võeti kasutusele uusi tehnoloogilisi lahendusi, suurendati piirivalvepersonali hulka ning tehti koostööd kolmandate riikidega.
Schengeni riikide pere saab suure tõenäosusega varsti täiendust Horvaatia näol, sest Euroopa Komisjon leidis, et Horvaatia on täitnud kõik liitumiseks vajalikud nõuded. Lisaks esitas eelmisel aastal oma avalduse Schengeni alaga liitumiseks ka Küpros.
| Hea praktika: ProfID projekt: uus tööriist tuvastamaks võltsitud dokumente (Prantsusmaa)
ProfID võimaldab luua iga võltsdokumendi jaoks eraldi profiili sarnaselt nagu toimitakse sõrmejälgede ning DNA-ga. Tööriist tuleb kasuks rahvusvaheliste kuritegevusvõrgustike varasel tuvastamisel, identifitseerimisel ning jälgimisel. Ka Eesti toetab ProfID projekti arendust. |
Tagasipöördumine
Tagasipöördumise valdkonda iseloomustasid eelmisel aastal vastakad numbrid: kui edukalt täide viidud tagasisaatmise otsuseid oli 5% vähem, kui 2018. aastal, siis tagasisaatmise ettekirjutusi tehti 2019. aastal eelneva aastaga võrreldes 7,4% rohkem.
Liikmesriigid jätkasid 2019. aastal tagasipöördumise valdkonnas tööd ELi prioriteetidele vastavalt: tehti pingutusi kiirendamaks tagasipöördumismenetlusi, vältimaks tagasisaadetavate põgenemist ning teisest liikumist ja tõstmaks tagasipöördumiste arvu. Sealhulgas toetati enam vabatahtlikku tagasipöördumist. Koostööd tehti kolmandate riikidega, eriti teadlikkuse tõstmise vallas ning teadlikkuse tõstmiseks viidi üritusi läbi nii ELis kui ka kolmandates riikides.
Uue arenguna pakub tagasipöördumiste osas liikmesriikidele nende tegevustes tuge nüüd ka Frontex, kelle mandaati ja võimekust eelmisel aastal jõustunud määrusega tugevdati.
Kokkuvõtteks
Eelnevalt toodud näidetest võib nii mõnigi kaasa aidata Euroopa juhtkonna poolt välja pakutud „värskele algusele“ rände- ning varjupaigavaldkonnas, mille laiem eesmärk on jõuda paindlikuma, efektiivsema ning inimlikuma rände- ja varjupaigasüsteemini. Sellise laiapõhjalise muutuse elluviimiseks on vaja aga suurt riikide koalitsiooni. Kuidas uus pakett COVID-19 pandeemiast räsitud Euroopas vastu võetakse ning kas see suudab käesoleval aastal riikide vahel luua senisest suurema koosmeelevaimu rände- ja varjupaigateemadel näitab aeg.
Uutest rändevaldkonna trendidest lugege juurde EMNi rände- ja varjupaigapoliitika aastaraportist, vaadake ka selle informi ning Eesti raportit.
Madli Kaljula