Rändevaldkonna kasvav murekoht Euroopas – teadmata kadunud saatjata alaealised
04.06.2020Kuigi Eesti kogemused alaealistest välismaalastega, kes tulevad riiki ilma saatjata, on väga vähesed, on teistes Euroopa riikides nende hulk märkimisväärselt suurem. Näiteks Itaalias kuulutati 2019. aastal teadmata kadunuks 2676 saatjata alaealist, Saksamaal 2222 ning Rootsis 189. Kuna saatjata alaealised on äärmiselt haavatav sihtrühm ning varasemalt pole teadmata kadunud saatjata alaealiste temaatikat põhjalikumalt käsitletud, siis on uue Euroopa rändevõrgustiku informi ja informi kokkuvõtte eesmärk anda ülevaade sellest, kuidas tegeletakse teadmata kadunud saatjata alaealiste juhtumitega Euroopa Liidu liikmesriikides, Norras ja Suurbritannias.
Probleemi hetkeolukord liikmesriikides, Norras ja Suurbritannias
Mis põhjustel saatjata alaealised kaduma lähevad? Peamiselt heidutab üksi rändavaid lapsi ja noori varjupaigataotluse või perekonna taasühinemise protsessi pikkus ja keerukus või lahkuvad nad oma majutuskohast kartuses, et nad saadetakse tagasi koju või esimesse Euroopa Liidu riiki, kuhu nad jõudsid (Dublini menetluse raames).
Hoolimata probleemi akuutsusest ning päevakajalisusest, on tänasel päeval raske määrata kadunud saatjata alaealiste koguhulka, kuna paljude informi koostamises osalenud riikide statistika pole piisavalt usaldusväärne, andmed ei ole täielikud või võrreldavad. Kui tugineda olemasolevatele andmetele, siis olid perioodil 2015-2017 enamik kadunud saatjata alaealistest poisid, üle 15-aasta vanad ning pärit Afganistanist, Marokost või Alžeeriast.
Võimalused ning takistused kadunud saatjata alaealiste otsinguil
Selgus, et enamikes riikides on välja töötatud eraldi menetlus tegelemaks kadunud saatjate alaealiste otsimise juhtumitega. Need protseduurid on tihti sarnased või identsed teiste kadunud laste juhtumite uurimisega, seades paika reeglid selle kohta, kui kiiresti peaks kadumisjuhtumist teatama, kes on teatamise eest vastutav, kuidas hinnata juhtumi erakorralisust ning kuidas juhtumit edasi jälgida, näiteks ELi tasandil infot vahetades.
Samuti annab inform täpsema ülevaate riikide probleemidest antud valdkonnas ning tutvustab kasutusel olevaid parimaid praktikaid.