2022. aasta märksõnad rände- ja varjupaigavaldkonnas: Ukraina sõjapõgenikud ja jätkuv rändesurve

Ilmus Euroopa rändevõrgustiku 2022. aasta rände ja varjupaigapoliitika sünteesaruanne, mis annab ülevaate valdkonna möödunud aasta peamistest arengutest Euroopa Liidu liikmesriikides, Norras, Gruusias, Moldovas ja Armeenias. 2022. aastal kujundas Euroopa rändevaldkonda kõige enam sõda Ukrainas, mis tõi endaga kaasa suure põgenikelaine nii Euroopa Liidu riikidesse kui Ukraina lähiriikidesse, näiteks Moldovasse. Toetamaks sõja eest põgenenud inimesi aktiveeriti esmakordselt ELi ajaloos ajutise kaitse direktiiv. Lisaks jätkusid liikmesriikides pikaajalised väljakutsed, mis on põhjustatud demograafilisest muutusest, kvalifitseeritud tööjõu puudusest ja sisserändajate lõimumisest.

Kõige kesksemaks sündmuseks rände ja varjupaiga valdkonnas oli 24. veebruaril hoogustunud Venemaa sõda Ukraina vastu. Selle tulemusena aktiveeriti esimest korda enam kui kahe aastakümne jooksul pärast selle vastuvõtmist 4. märtsil 2022 ajutise kaitse direktiiv, mis võimaldas ELi liikmesriikidel anda põgenikele kohest ja ühistel alustel pakutavat kaitset. Praeguseks on registreeritud üle nelja miljoni ajutise kaitse saanud inimese.

Varjupaigataotluste arv suurenes 2022. aastal märkimisväärselt. Kokku esitati ELis ligikaudu 966 000 taotlust, mis on ligi 50% rohkem kui 2021. aastal ning on ühtlasi  suurim arv alates 2016. aastast, mil registreeriti üle miljoni taotluse. Lisaks kasvasid ebaseaduslikud piiriületused ligikaudu 330 000 intsidendini, mis tähendab 64%-st kasvu võrreldes eelmise aastaga. Rändesurve oli aktiivseim peamiselt Vahemere piirkonna välispiiridel, Lääne-Balkani marsruudil ja ELi piiridel Valgevenega.

Need olulised 2022. a väljakutsed  kasvatasid survet liikmesriikide varjupaigasüsteemidele ja vastuvõtuvõimekusele. Samuti tekitasid suurenenud rändevood koos Ukraina konfliktiga liikmesriikides muret julgeoleku, inimeste ebaseaduslikult üle piiri toimetamise ja piiriülese kuritegevuse pärast. Seepärast tugevdasid mitmed ELi liikmesriigid oma piirikontrollimeetmeid. COVID-19 pandeemia raames kehtestatud liikumispiirangute kaotamine võimaldas uuesti jätkata ka sisserändajate tagasisaatmisega.

Seadusliku rände osas jäi rändevõrgustiku liikmes- ja vaatlejariikide peamiseks prioriteediks 2022. aastal kvalifitseeritud sisserändajate riiki meelitamine ja hoidmine. Tööjõupuudus suurendab vajadust reformide järele, mis tõhustaksid seadusliku rände juhtimist ja kvalifitseeritud sisserändajate värbamist. Selleks algatas Euroopa Komisjon „Oskuste ja talendi paketi“ eesmärgiga meelitada ELi kõrgelt kvalifitseeritud ja oskustööjõudu ning Talendireservi pilootrakenduse, mis aitaks eelkõige ukrainlastel Euroopa Liidus tööd leida. Mitmed liikmesriigid sõlmisid oskustööliste sisserände soodustamiseks  kahepoolseid partnerluskokkuleppeid kolmandate riikidega.

Loe 2022. aasta EMN rände- ja varjupaigapoliitika sünteesraportit SIIT.