Rändevõrgustik arvamusfestivalil

Euroopa rändevõrgustiku (ERV) Eesti kontaktpunkt oli koos Tallinna Ülikooliga 2016. aasta arvamusfestivali üks panustajatest. 12.–13. augustil toimunud festivalil oli ERV esindatud kahel laval ja kolmes diskussioonis.

arvamusfestival_2015_logo_sinine1Arvamusfestivali Rändeala diskussioonis “Eestlased välismaal: Kaotatud ajud või Eesti saadikud?” vaadeldi peamisi raskusi, millega seisavad Eestisse tagasipöördunud silmitsi, ning küsiti, missugune oleks Eesti jaoks parim diasporaapoliitika. Kuigi viimastel aastatel on sisseränne jõudmas järele väljarändele, kaotas Eesti kogu taasiseseisvumisjärgsel perioodil inimesi. Nii on riigile muutunud väga oluliseks tark sisserändepoliitika ja võõrsile elama läinud eestimaalastele suunatud poliitika. Kas ideaaliks tasuks seada kõigi kaasmaalaste tagasipöördumine Eestisse või peaks kujundama aktiivselt võõrsile jääjate suhtumist Eestisse ja tegutsemist Eesti hüvanguks? Kuidas meelitada inimesi tagasi Eestisse, aga ka kuidas hoida võõrsile jäänute sidet Eestiga ning innustada neid panustama Eesti arengusse? Mida on meil õppida Eesti senistest sekkumistest nagu Haridus- ja Teadusministeeriumi rahvuskaaslaste programmist ning Kaubandus-Tööstuskoja initsiatiivist “Talendid koju!”? Panelistideks olid Peter Gornischeff, Piret Kärtner, Ave Lauren ja Tõnu Pekk.

Rändeala arutelu “Rändekriis!? Rahu, ainult rahu!” üritas leida vastust küsimusele, miks tunnetatakse Eestis kriisi, kuigi massilise sisserände kriisi, eriti pagulasmassidega seoses, meil ei ole. Kas muret ei peaks hoopis põhjustama väljaränne, kvalifitseeritud spetsialistide puudus ning ehk on tegemist hoopis eestlaste identiteedikriisiga? Paneelis kõnelesid Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudi lektor Mari-Liis Jakobson, Eesti Pagulasabi juhatuse esimees Eero Janson, Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru ning ettevõtja Raivo Vare. Arutelu juhtis Euroopa Parlamendi saadik Marju Lauristin.

Arvamusfestivali Väärtuspõhise Hariduse Laval keskenduti muukultuurse taustaga õpilase klassikollektiivist osaks saamisele paneeldiskussioonis teemal “Kas Kristjan on parem pinginaaber kui Mohammed? – Muukultuuriline laps koolis”. Kas on nii, et kui uueks klassikaaslaseks on Jesús Hispaaniast, rõõmustab klassitäis lapsi koos klassijuhatajaga, aga kui selleks on Mohammed Süüriast, ehmub suur osa koolikogukonnast? Mida tegelikult tähendab Eesti haridussüsteemi “vaid osaline valmisolek” uussisserändajate lõiminguks: arutleme panelistide ja publikuga, kuidas ning millisel määral on vaja koolipere ette valmistada teise keele ning kultuuriga lapse saabumiseks, millised on õpilaste ja nende perede, koolitöötajate, omavalitsuse ja ministeeriumi ootused, võimalused ja kitsaskohad tänasel päeval, kuidas on läinud lõimimine Eesti koolisusteemis ning mida võiksime õppida sel teemal Soomelt? Paneelis arutlesid eksperdid Soomest ja Eestist, aga ka rahvusvahelise kaitse saanud pere Süüriast ning endine välisõpilane Saksamaalt, kellest on tänaseks saanud Tartu Ülikooli tudeng.