Paneeldiskussioon II: Kuidas muuta tagasipöördumine ja reintegratsioon atraktiivsemaks kolmandatele riikidele ja nende kodanikele?

23 Oktoober 2018


Euroopa Liidu eesmärk on oluliselt kasvatada tagasipöördumiste ja –võtmiste absoluutarvu ja osakaalu. Selles mängib võtmerolli koostöö kolmandate riikidega ja nende kodanikega. Kooskõlas 2015. a Tagasipöördumise tegevuskavaga on Euroopa Liit märkimisväärselt tugevdanud suhtlust peamiste lähteriikidega Aafrikas ja Aasias. Siiski, alati ei jõuta ladusa koostöösuhteni. Selles paneeldiuskussioonis käsitletakse takistusi tagasipöördumisele nii lähteriikide kui ka Euroopa komisjoni ja liikmesriikide vaatevinklist. M.h arutletakse nii formaalsete tagasivõtulepingute kui ka operatsionaalsete koostöökokkulepete (SOP) eeliseid ja käsitletakse nii positiivseid kui ka negatiivseid stiimuleid koostöö ärgitamiseks kolmandate riikidega.

M.h käsitletakse järgnevaid teemasid:

♦ Milliste peamiste poliitiliste ja rakenduslike väljakutsete tõttu pole koostöö alati sujunud Euroopa Liidu, liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel tagasivõtmise ja –pöördumise valdkonnas?

♦ Mis põhjustel ei võta kolmandad riigid oma kodanikke alati tagasi?

♦ Kas operatsionaalsed koostöökokkulepped (SOP) on tulevik või peaks Euroopa Liit ja liikmesriigid taotlema formaalsemate tagasivõtulepingute sõlmimist?

♦ Milliste on mõjusaimad positiivsed ja ka negatiivsed stiimulid (nt viisapoliitika ja arenguabi valdkonnas) ärgitamiseks kolmandaid riike koostööle Euroopa Liiduga oma kodanike tagasivõtmisel?


Paneeldiskussiooni moderaator:

Dr Ave Lauren, Euroopa Rändevõrgustik (EMN)


Panelistid:

Michael Popp, Euroopa Liidu esindus Pakistanis

Suursaadik Lawal Hamidu, Nigeeria põgenike, sisserändajate ja riigisiseselt ümberpaigutatud isikute riiklik amet (NCFRMI)

Helena Winiarska – Tworóg, Rände- ja siseasjade peadirektoraat, Euroopa Komisjon

Laurence Hunzinger, Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM)

Eesti Vabariigi Välisministeeriumi esindaja (tbc)