Esinejad


Andres Anvelt astus tööle Eesti siseministrina 2016. a novembris. Ta on olnud poliitik üheksa aastat, sealhulgas justiitsminister (2014-2015) ja Riigikogu liige. Andres Anveltil on enam kui kahekümne aasta pikkune töökogemus politseis. Ta on juhtinud nii Keskkriminaalpolitseid kui ka Politseikolledžit. Aastatel 2007–2011 tegutses Anvelt Eesti Kaitseväe juhataja julgeolekunõunikuna. Lisaks on Anvelt kriminaalromaanide autor ning filmide stsenarist.

 


Nicola Graviano töötab alates 2015. a Genfis, Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) peakontoris, toetatud vabatahtliku tagasipöördumise ja reintegratsiooni (AVRR) vanemspetsialistina. Ta vastutab IOMi AVRR valdkonna üleilmse poliitika ning tegevuste koordineerimise eest. Enne seda oli Nicola Graviano alates 2004. a hõivatud erinevatel juhtivatel ametikohtadel IOMi Belgia, Mali, Iraagi ja Kanada esindustes. Ta õppis politoloogiat, tal on magistrikraadid rände ja kultuuridevahelise kommunikatsiooni ning rahvusvahelise poliitika alal.


Magnus Ovilius on Tagasipöördumise sektori juht Rände ja siseasjade peadirektoraadis, Euroopa Komisjonis, kus tema vastutada on tagasipöördumispoliitika ja ebaseadusliku rände juhtimine. Samuti koordineerib ta Euroopa Komisjonis Euroopa Rändevõrgustikku (EMN). Neile ülesannetele eelnes töö ettevõttes Smiths Group. Enne erasektorisse pöördumist töötas ta erinevatel juhtivatel ametikohtadel Euroopa Komisjonis. Näiteks juhtis ta Valmisoleku ja kriisijuhtimise sektorit õigusküsimuste eest vastutavas peadirektoraadis, vastutades Euroopa Liidu terrorismivastaste poliitikate väljatöötamise, rakendamise ja hindamise eest. Magnus Ovilius on olnud Euroopa Komisjoni diplomaadina lähetatud Vene Föderatsiooni. Ta omab õigusteaduste magistri kraadi Lundi Ülikoolist. Magnus Oviliusel on ohvitseri ettevalmistus Rootsist ning ta on teeninud ÜRO Rahuvalvejõududes Liibanonis.


Suursaadik Lawal Mohammed Hamidu juhib alates 2017. a. detsembrist põgenike ja sisserändajate valdkonda, Nigeeria põgenike, sisserändajate ja riigisiseselt ümberpaigutatud isikute riiklikus ametis (NCFRMI). Selle ameti mandaat on juhtida ning koordineerida Nigeeria riiklikku tegevust põgenike, varjupaigataotlejate, tagasipöördunute, kodakondsuseta isikute ja riigisiseselt ümberpaigutatud isikute toetamisel. Suursaadik Hamidu vastutada on nii põgenike kaitse kui ka rände juhtimine Nigeerias. Varem teenis Lawal Hamidu karjääridiplomaadina Ugandas, Hollandis, Nigeeria alalises esinduses New Yorgis ja mujal.

 


Egert Belitšev töötab hetkel Politsei- ja Piirivalveametis Integreeritud Piirihalduse Büroo juhina. Tal on Tartu Ülikooli Õigusteaduste Magistri kraadi. Alates tema professionaalse karjääri algusest 2006. aastal on Egert Belitšev töötanud peamiselt rändevaldkonnas ning omab põhjalikke teadmisi rände, piirihalduse ja Schengeni toimimisest seal hulgas ka tarkvara arendusest äripoole eksperdina. Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal vastutas ta nõunikuna tagasisaatmise, piiride ja Schengeni valdkondade eest, mis otseselt hõlmas ka SIS eelnõude paketi ja Schengeni Piirieeskirja muudatuste menetlust.

 


Ave Lauren on Euroopa rändevõrgustiku (EMN), Euroopa Komisjoni poolt asutatud ja koordineeritud uurimis- ja teabevahetusvõrgustiku, Eesti kontaktpunkti koordinaator. Avel on doktorikraad inimgeograafias Cambridge’i ülikoolist, kus tema uurimistöö keskendus Hiina päritolu tippspetsialistide rändele Silicon Valleysse ja USAsse laiemalt. Tema peamised fookusvaldkonnad on tippspetsialistide mobiilsus, tööränne, rändepoliitika ja innovatsiooniklastrid. Varasemalt on ta töötanud rändeteemadega ka USA Kongressi ja Kongressiraamatukogu juures. 


Lotje van der Made juhib Tagasipöördumis-eelse toetuse sektorit, Euroopa tagasipöördumiste keskuses, mis kuulub Euroopa välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise agentuuri (Frontex) alla. Enne Frontexis tööle asumist töötas ta Europoli Euroopasse sisserändejate smugeldamise keskuses, kus tema juhtimisel töötati välja mitmed selle asutuse tööriistad ja tegevused võitluseks inimsmugeldamisega. Enne Europolis töötas Lotje van der Made Royal Netherlands Marechausee heaks ning Hollandi immigratsiooniametis, pühendudes nii operatsionaalsetele kui ka strateegilistele ülesannetele sisserände juhtimise valdkonnas. Tal on magistrikraad Hiina uuringutes Leideni Ülikoolist ning magistrikraad “Security, Conflict and International Development” alal Leichesteri Ülikoolist.


Giorgi Grigalashvilii on töötanud konsultandina Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) Brüsseli, Ukraina ja Tbilisi esinduste jaoks alates 2015. a. Tema peamine kompetentsusvaldkond on tagasivõtmise elektroonilised juhtumihaldussüsteemid. Ta on nõustanud IOMi projekte sellise tarkvara arendamisel ja kasutusse-võtmisel, mis toetab Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahelist koostööd kolmandate riikide kodanike tagasivõtmisel. Gruusia Välisministeeriumi konsulaarosakonna endise asedirektorina juhtis ta Gruusia tagasivõtmise elektroonilised juhtumihaldussüsteemid (RCMES) väljatöötamist. Giorgi Grigalashvilil on töökogemus ka teistes valitsusvälistes organisatsioonides, mis tegutsevad rände valdkonnas.


Marcin Prussi asus hiljuti tööle Euroopa tagasipöördumise ja reintegratsiooni võrgustikku (ERRIN). Tegu on liikmesriikide algatusega, mis toetab tagasipöördumist ja reintegratsiooni ühiste operatsionaalsete ja uuenduslike lahendustega, millel põhineb Euroopa ühine lähenemine neis poliitikavaldkondades. Enne ERRINit töötas Marcin Pruss erinevatel positsioonidel Euroopa Komisjoni heaks, keskendudes valdavalt õigus- ja siseküsimusi puudutavatele poliitikavaldkondadele (nt ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasipöördumine, rahvusvaheline kaitse, rändekriisi juhtimine). Enne seda oli Marcin Pruss juristina hõivatud erinevate Hollandi ministeeriumite ja agentuuride poolt, mille tegevusvaldkonda kuulus rände juhtimine. Tal on magistrikraadid õiguses Maastrichti Ülikoolist ning South Pacificu Ülikoolist.

 

 


Michael Popp täidab praegu rändevaldkonna sideohvitseri rolli Euroopa Liidu esinduses Pakistanis. Ta on sinna lähetatud Saksamaa Föderaalsest siseministeeriumist, kus Popp töötas Euroopa Asjade Voliniku meeskonnas, keskendudes Euroopa Liidu üldistele küsimustele, Euroopa Liidu laienemisega seotule, rändeteemadele ning Euroopa Liidu välissuhetele. Michael Popp alustas oma professionaalset karjääri ajakirjanikuna, töötas seejärel pressiesindajana ning meedia konsultandina Euroopa Komisjoni esinduses Berliinis. Institutsioonide vahelises poliitilises võimuvõitluses osalemise vahetu kogemuse sai Michael Popp kõneisikuna Saksamaa Sotsiaaldemokraatide grupis, Euroopa Parlamendis. Pärast töötamist Strasbourgis ja Brüsselis pöördus Michael Popp tagasi Berliini, asudes seal tööle pressiesindajana Föderaalsesse siseministeeriumisse.

 


Wolfgang Nieter juhib alates 2016. detsembrist Vabatahtliku tagasipöördumise, reintegratsiooni ja kommunikatsiooni osakonda, mis kuulub Saksmaa Föderaalse Siseministeeriumi Tagasipöördumispoliitika peadirektoraadi alla. Wolfgang Nieteril on õigusteaduste alane ettevalmistus ning ta on töötanud erinevatel positsioonidel Siseministeeriumis, Bundestagis ja Föderaalses Kaitsepoliitika Akadeemias (BAKS). Wolfgang Nieter on kolme lapse isa.

 


Käthlin Saluveer tegeleb alates 2018. a augustis rände välismõõdet puudutavate küsimustega Välisministeeriumi Euroopa osakonnas. Rände valdkonnaga on ta kokku puutunud alates 2015. aastast, kui alustad tööd Brüsselis Eesti alalises esinduses Euroopa Liidu juures. Eesti eesistumise ajal oli Käthlin Saluveer terrorismivastase võitluse võitluse töögrupi asejuht. Lisaks hõlmas alalises esinduses ELi juures töötades tema tegevusvaldkond ka Euroopa Liidu ja Aafrika suhetega seonduvat. Käthlin Saluveeril on magistrikraad rahvusvaheliste suhete erialal Tartu Ülikoolist.

 


Helena Winiarska karjäär ja huvi keskendub Euroopa tööhõive ning rändepoliitikatele.  Praegu töötab ta poliitikaametnikuna, Ebaseadusliku sisserände üksuses, Euroopa Komisjoni Rände- ja siseasjade peadirektoraadis, kus ta valmistab ette ning toetab läbirääkimisi kolmandate riikidega ebaseaduslikult Euroopas viibivate kolmandate riikide kodanike tagasipöördumise ja tagasivõtmisse valdkondades. Samuti vaatab ta üle selle valdkonna tehnilisi koostööprojekte kolmandate riikidega ning arendab Euroopa Komisjoni poliitikat reintegratsiooni valdkonnas. Helena Winiarskal on majandusalane kõrgharidus Bocconi Ülikoolist Milaanos. Lisaks omandas ta rahvusvaheliste organisatsioonide MBA kraad Genfi Ülikooolist. Enne liitumist Euroopa Komisjoniga töötas Helena Winiarska Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni esinduses Liibüas.