Viisavabadusega kaasnevad väljakutsed ja praktikad Euroopa Liidus

25.03.2019

Euroopa rändevõrgustiku värske uuringu fookuses on viie Lääne-Balkani (Makedoonia, Montenegro, Serbia, Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina) ning kolme idapartnerlusriigiga (Moldova, Ukraina, Gruusia) sõlmitud viisavabaduse mõjud Euroopa Liidu liikmesriikidele. Viisavabade riikide kodanikel on õigus siseneda Euroopa Liitu lühiajaliselt ilma viisata, seda maksimaalselt 90 päeva 180 päevase ajaperioodi jooksul.

Uuringu ühe läbiviija, Tallinna Ülikooli Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunktirändeeksperdi Barbara Orloffi sõnul selgub, et kuigi viisavabadusega võib seostada mitmeid positiivseid aspekte, nagu lihtsustatud juurdepääs Euroopa tööturule ja tõhusam koostöö tagasisaatmismenetluses, on sellega mõnes liikmesriigis kaasnenud ka negatiivseid külgi. Näiteks, nagu kuritegevuse kasv (Soome, Rootsi jne), rahvusvahelise kaitse taotluste arvu suurenemine (Saksamaa, Prantsusmaa jne) ja viisavaba perioodi ületamine (Läti, Leedu jne).

„Uuringus hõlmatud Balkani riikidega sõlmitud viisavabadus Eestile olulist mõju avaldanud ei ole. Peamiselt on meil nende riikide kodanike osas kasvanud vaid välispiiri ületuste arv,“ kinnitab Orloff. Loe edasi siit.

Uuringuga „The Impact of Visa Liberalisation on Countries of Destination“ saab lähemalt tutvuda siin.

JAGA UUDIST

Ühe Minuti Loeng: kas välistudengid võiks leevendada tööjõupuudust Eestis? (Marion Pajumets)

25.03.2109

Eesti majanduse kasvu pidurdab tööjõupuudus ning iga-aastane sisserände kvoot piirab töötamiseks elamislubade väljaandmist. Samal ajal on õppimine töö- ja pererände kõrval kolmas suurim rändekanal Eestisse. Kas välistudengid, kelle arvukus on viimase kümne aastaga ligi viiekordistunud, võiks leevendada tööjõupuudust Eestis? Selle üle arutleb minutiloengus Euroopa rändevõrgustiku rändeekspert Marion Pajumets.

Loe täismahus artiklit siit

JAGA UUDIST

Välistudeng, tõukame või tõmbame?

22.03.2018 Äripäev

Välispäritolu noored, kes õpivad meie kõrgkoolides, pole mitte julgeolekuoht Eestile või Schengenile, vaid eelkõige ikka Eesti maine saadikud maailmas ja meie majanduse kasvatajad, kirjutab Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti rändeekspert Marion Pajumets.
Koalitsiooni moodustajad kaaluvad välistudengite sisserände piiramist, viidates tudengirände kuritarvitamise juhtudele. Tudengiränne on mahult kolmas sisserändekanal Eestisse ja nagu ikka, leidub suurte inimkogumite puhul väärkasutusi. Loe edasi äripäevas avaldatud artiklist.

Põhja- ja Baltimaade rändekonverents “Haridus ja lõimumine”,29. märtsil 2019 KUMUs.

Seitsmes Põhja- ja Baltimaade rändekonverents keskendub hariduse rollile sisserändajate lõimumisel ühiskonda ja tööturule. Seda korraldavad Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis, Tartu Ülikool, Eesti Vabariigi Siseministeerium ja Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkt.

Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti korraldatud pärastlõunase sessiooni avaettekanne annab ülevaate liikmesriikide väljakutsetest välistudengite tööle hõivamisel ning Euroopa parimatest praktikatest takistuste ületamisel. Norma Rose’i ettekanne põhineb EMNi peagi valmival raportil „Rahvusvaheliste tudengite meelitamine ja hoidmine Euroopa Liidus“.
Tutvuge konverentsi päevakavaga

Sisserändajate tööturule integreerimisel on kolm peamist takistust

Migrantide tõhus integreerimine Euroopa Liidu riikide tööturule on suur ja oluline väljakutse. Kuigi töötuse määr on alates 2014. aastast pidevalt vähenenud, on lõhe jätkuvalt kolmandate riikide ning Euroopas sündinud kodanike vahel suur.

Euroopa rändevõrgustik (EMN) avaldas uuringu, mis käsitlebki EL mittekuuluvate ehk kolmandate riikide kodanike tööturule lõimimist 25 EL liikmesriigis. Uuring „Kolmandate riikide kodanike tööturule integreerimine ELi liikmesriikides” keskendub esimese põlvkonna rändajatele, kes viibivad seaduslikult ELi riikides ja kellel on õigus töötada. Loe edasi

Uuring valmis migratsiooni ja varjupaikade ekspertide koostöös, kes esindavad Euroopa rändevõrgustiku kontaktpunkte üle terve Euroopa. Uuringu lühikokkuvõttega saab lähemalt tutvuda siin ning täismahus uuringu leiab EMNi kodulehelt.

06.03.2019 Euroopa rände tegevuskava: EL peab jätkama viimase nelja aasta jooksul tehtud edusamme


Seistes silmitsi suurima pagulaskriisiga pärast teist maailmasõda, on ELil õnnestunud viia rände haldamine ja piiride kaitsmine uuele tasemele. EL on pakkunud kaitset ja toetust miljonitele inimestele, päästnud elusid, lõhkunud smugeldamisvõrgustikke ja viinud Euroopasse ebaseaduslikult saabuvate inimeste arvu viie aasta madalaimale tasemele. Sellest hoolimata tuleb edasi töötada, et muuta ELi rändepoliitika tõepoolest tulevikukindlaks ehk selliseks, milles võetakse arvesse pidevalt muutuvat geopoliitilist keskkonda ja üha kasvavat rändesurvet maailmas (vt teabeleht). Loe EU komisjoni pressiteadet siit.

Rände- ja pagulasraamistiku A ja O (Ave Lauren)

Ränne on teema, mis kütab kirgi peaaegu kõigis maailma riikides. Viimastel kümnenditel on rände mahud suurenenud. Kui 1970. aastal oli maailmas umbes 84,5 miljonit rahvusvahelist rändajat, siis praeguseks on nende arv kasvanud üle 258 miljoni. Loe  Sakalas avaldatud täismahus artiklit siit

 

Rände faktiline pool Euroopas ja Eestis (Mari-Liis Jakobson)
Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti teadur Mari-Liis Jakobson käis Raadio 2 saates “Achtung! Lobjakas ” rääkimas rände faktilisest poolest Euroopas ja Eestis.  Saadet saab järelkuulata siit

2014. aastal tabas Euroopat viimaste aastakümnete üks suuremaid migratsioonilaineid (massilise sisserände laineid), mis sai laiemalt tuntuks „Euroopa rändekriisina“. Kui 2013. aastal taotles Euroopa Liidu riikides varjupaika 443 015 taotlejat, siis 2015. aastaks oli see number tõusnud 1 320 000 miljoni inimeseni, varieerudes liikmesriigiti oluliselt, teab TLÜ ühiskonnateaduste instituudi rändeekspert Silver Stõun.