Uudised

  • 7. märtsil toimus käesoleva aasta esimene võrgustikukohtumine

    7. märtsil toimus käesoleva aasta esimene võrgustikukohtumine. EMN Eesti tutvustas enda tööplaani ja uurimisele tulevaid teemasid, möödunud aasta olulisemaid seadusandlikke muudatusi ja statistikat rändevaldkondade lõikes ning nelja lühiuuringut, millest üks on ilmunud ja kolm peagi ilmumas: Ajutise kaitse saajate tööturule integreerimine (ilmub märtsis) Ligipääs iseseisvale majutusele rahvusvahelise kaitse kontekstis (ilmunud – leitav siit) Rahvusvahelise kaitse […]

  • Lühiuuring: Ligipääs iseseisvale majutusele rahvusvahelise kaitse kontekstis

    Lühiuuringusse panustas 26 EMN liikmes- ja vaatlejariiki. Teema täiendab 2023. aasta alguses ilmunud lühiuuringut teemal “Majutusvõimaluste paindlikkus rahvusvahelise kaitse kontekstis“. Lühiuuring kaardistab väljakutsed, millega nii rahvusvahelise kaitse taotlejad kui saajad iseseisva majutuse leidmisel silmitsi seisavad. Samuti antakse ülevaade, kuidas liikmesriigid abi ja toetuste andmist korraldavad. Pea kõik EMN liikmesriigid ja vaatlejariigina Serbia on märkinud, et nii […]

  • 2024. aasta uurimisteemad, millele Euroopa rändevõrgustiku liikmed keskenduvad

      Igal aastal saavad liikmesriikide kontaktpunktid esitada neile olulisi uurimisteemasid, millest valitakse välja kõige enam hääli saanud teemad. Hääletuse tulemusena viiakse 2024. aastal läbi 3 uuringut ja 10 lühiuuringut, millele rändevõrgustiku liikmes- ja vaatlejariigid panuse annavad. Teemad on järgmised: Uuringud: Tööränne tööjõupuuduse tingimustes ELi inimkaubanduse tõkestamise, selle vastu võitlemise ja kuriteoohvrite kaitse poliitika rahvusvaheline mõõde Perekonna taasühinemine ELis: […]

  • Rändevõrgustikult ilmus arvamusloona lühike analüüs sõja mõjust Eesti välistööjõule

    Täiemahuline sõda Ukrainas on Eesti töörände maastikku oluliselt muutnud. Varasemalt domineerinud Ukraina, Valgevene ja Venemaa välistöölised on asendumas märksa mitmekesisema sissevooluga Kesk-Aasia riikidest. Töörände vaates on see piirkond mõnevõrra võõram ehk mängu tulevad tööjõuvahendajad, erinev taust, oskused ning teatud valdkondade puhul ka erinevused kvalifikatsioonile esitatavates nõudmistes. Venemaa agressiooni valguses on pilt aga oluliselt muutunud. Esimeseks […]

  • Uuring: rahvusvahelise kaitse taotlejate integreerimine tööturule

    Perioodil 2017-2022 on Euroopa Liidu liikmesriikidele esitatud enam kui 3 miljonit rahvusvahelise kaitse taotlust. Et lõviosa taotlejatest on tööealised ning Euroopa Liidus kasvab teatud majandussektorites tööjõupuudus, on taotlejates nähtud potentsiaalset tööjõudu. Samas ei kaasne rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisega automaatselt õigust liikmesriigis töötada. Rahvusvahelise kaitse taotlejate tööturule sisenemist reguleerib vastuvõtutingimuste direktiiv (2013/33/EL). Sama direktiivi artikli 15 […]

  • Värskelt ilmunud: Rändepoliitika aastaraport 2023

      2022. aastal kujundasid Eesti ja Euroopa rändepoliitikat peamiselt Ukraina sõjapõgenikud ning kasvav rändesurve ELi välispiiridele. Ilmunud on EMN Eesti värske rändepoliitika aastaraport 2023. Raport annab ülevaate 2022. aasta olulisematest arengusuundadest rändevaldkonnas nii Eestis kui Euroopa Liidus.    Eesti andis ajutise kaitse ligi 42 tuhandele Ukraina sõjapõgenikule   Veebruaris algas Venemaa täiemahuline sõda Ukrainas, mille tulemusena aktiveeriti […]

  • Rändestatistika ülevaade 2018-2022

      Juba viiendat aastat järjest ilmus koos suve saabumisega Kultuuriministeeriumi ja Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti statistikabrošüür „Rändestatistika ülevaade 2018-2022“. Brošüür annab ülevaate peamistest rändetrendidest Eestis 2022. aastal, kajastades eestlaste väljarännet ja tagasipöördumist ning kolmandate riikide kodanike sisse- ja väljarännet. Tervikuna mõjutas 2022. aasta rändestatistikat vaieldamatult kõige enam Ukraina sõjapõgenike saabumine Eestisse ning kehtestatud sanktsioonid ja […]

  • 2022. aasta märksõnad rände- ja varjupaigavaldkonnas: Ukraina sõjapõgenikud ja jätkuv rändesurve

    Ilmus Euroopa rändevõrgustiku 2022. aasta rände ja varjupaigapoliitika sünteesaruanne, mis annab ülevaate valdkonna möödunud aasta peamistest arengutest Euroopa Liidu liikmesriikides, Norras, Gruusias, Moldovas ja Armeenias. 2022. aastal kujundas Euroopa rändevaldkonda kõige enam sõda Ukrainas, mis tõi endaga kaasa suure põgenikelaine nii Euroopa Liidu riikidesse kui Ukraina lähiriikidesse, näiteks Moldovasse. Toetamaks sõja eest põgenenud inimesi aktiveeriti […]

  • Lühiuuring: Ümberasustamine, humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmine ja sponsorlusprogrammid

    Euroopa rändevõrgustik avaldas 2023. aasta juunis lühiuuringu, mis annab võrdlevad andmed ümberasustamise, humanitaarsetel põhjustel  vastuvõtmise ja sponsorlusprogrammide kohta aastatel 2016–2022, tutvustab valdkonna viimase kaheksa aasta arenguid rändevõrgustiku liikmesriikides ning on teistele, vastavaid programme alles algatavatele riikidele väärtuslikuks õppimiskohaks. Suurem osa põgenikest ja sunniviisiliselt ümberasustatud inimestest elab oma naaberriikides. Sageli on selleks mõni arengumaa, nt 2022. […]

  • 25. mail korraldas EMN Eesti konverentsi “Aasta ajutist kaitset – tagasivaade ja pilk tulevikku”

    25. mail korraldas EMN Eesti Sisekaitseakadeemias Ukraina-teemalise konverentsi „Aasta ajutist kaitset – tagasivaade ja pilk tulevikku“. Konverentsi raames analüüsiti ja arutleti, kuidas oleme tulnud toime ajutise kaitse rakendamise ja Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisega ning millised on riikide ja rahvusvaheliste organisatsoonide tulevikustrateegiad. Ettekannetega esinesid rändeeksperdid erinevatest liikmesriikidest, aga ka Kanadast ja Ukrainast, samuti Euroopa Komisjoni, FRONTEX-i ja […]

  • EMN inform: Looduskatastroofidest, kliimamuutustest ja keskkonnaseisundi halvenemisest tingitud ränne ja ümberasumine

    UNHCR-i andmetel on äärmuslikud ilmastikunähtused nagu kuumalained, pikaajaline põud, intensiivsed sajuhood ja tsüklonid seotud enam kui 20 miljoni inimese ümberasumisega aastas. Kui suur osa kliimamuutustest enam mõjutatud inimesi paikneb ümber riigisiseselt, siis on ka neid, kes on sunnitud koduriigist lahkuma ja võivad seetõttu vajada rahvusvahelist kaitset. 1951. aastal vastu võetud Genfi pagulasseisundi konventsioon ei käsitle […]

  • Eesti esines 19. aprillil Stockholmis toimunud konverentsil “Aasta ajutisest kaitsest – Euroopa kogemused ja õppetunnid”

    19. aprillil toimus Stockholmis Euroopa rändevõrgustiku Rootsi kontaktpunkti ja Rändeuuringute Delegatsiooni (Delmi – Migration Studies Delegation) ühiskonverents teemal „Aasta ajutisest kaitsest – Euroopa kogemused ja õppetunnid“. Konverents keskendus Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisega seotud väljakutsetele, riiklikele strateegiatele ning tuleviku stsenaariumitele. Lisaks Eestile jagasid enda kogemusi Rootsi, Soome, Läti, Leedu ja Poola. Tutvustati ka värskelt valminud uuringuid Rootsi […]