Välistudeng, tõukame või tõmbame?

22.03.2018 Äripäev

Välispäritolu noored, kes õpivad meie kõrgkoolides, pole mitte julgeolekuoht Eestile või Schengenile, vaid eelkõige ikka Eesti maine saadikud maailmas ja meie majanduse kasvatajad, kirjutab Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti rändeekspert Marion Pajumets.
Koalitsiooni moodustajad kaaluvad välistudengite sisserände piiramist, viidates tudengirände kuritarvitamise juhtudele. Tudengiränne on mahult kolmas sisserändekanal Eestisse ja nagu ikka, leidub suurte inimkogumite puhul väärkasutusi. Loe edasi äripäevas avaldatud artiklist.

Põhja- ja Baltimaade rändekonverents “Haridus ja lõimumine”,29. märtsil 2019 KUMUs.

Seitsmes Põhja- ja Baltimaade rändekonverents keskendub hariduse rollile sisserändajate lõimumisel ühiskonda ja tööturule. Seda korraldavad Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis, Tartu Ülikool, Eesti Vabariigi Siseministeerium ja Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkt.

Põhiettekande teeb Soome Migratsiooniinstituudi direktor Tuomas Martikainen, kes käsitleb üleilmse rände tulevikusuundumusi. Tartu Ülikooli prorektor Aune Valk arutleb teises põhiettekandes ingliskeelse kõrghariduse rolli üle rahvusülikoolis.

Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti korraldatud pärastlõunase sessiooni avaettekanne annab ülevaate liikmesriikide väljakutsetest välistudengite tööle hõivamisel ning Euroopa parimatest praktikatest takistuste ületamisel. Norma Rose’i ettekanne põhineb EMNi peagi valmival raportil „Rahvusvaheliste tudengite meelitamine ja hoidmine Euroopa Liidus“.

Sessioon jätkub praktilise paneeldiskussiooniga, kus Mari Taverne, kes on Tampere Talentide meelitamise ja sisserände juht, ja Theda MintheScience City Hannover juht, tutvustavad oma linnade strateegilisi lähenemisi välistudengite kaasamisel kohalikku majandusse. Just kohalikud omavalitsused mängivad koostöös kohalike ettevõtete ja kõrgkoolidega keskset rolli piirkondade rahvusvahelistumises ja teadustehnoloogilises innovatsioonis. Kuna pealinnad on niigi välistudengitele atraktiivsemad, kutsusime veidi väiksemate keskuste esindajad rääkima, mida nad teevad globaalsel kõrgharidus- ja tööjõuturul konkurentsis püsimiseks. Kolmas panelist on Ericsson Eesti personalijuhtKatri Kuuse. Saame teada, mis on kahe linna ja ühe rahvusvahelise ettevõtte välistudengitega tegelemise motiivid, õppetunnid ja plaanid. Diskussioooni modereerib Eero Loonurm, Study in Estonia juht.

Tutvuge konverentsi päevakavaga ning registreeruge konverentsile kuni 20. märtsini või kuni kohti jätub!

Kohtumiseni 29. märtsil KUMUs!
Teie EMN Eesti

Sisserändajate tööturule integreerimisel on kolm peamist takistust

Migrantide tõhus integreerimine Euroopa Liidu riikide tööturule on suur ja oluline väljakutse. Kuigi töötuse määr on alates 2014. aastast pidevalt vähenenud, on lõhe jätkuvalt kolmandate riikide ning Euroopas sündinud kodanike vahel suur.

Euroopa rändevõrgustik (EMN) avaldas uuringu, mis käsitlebki EL mittekuuluvate ehk kolmandate riikide kodanike tööturule lõimimist 25 EL liikmesriigis. Uuring „Kolmandate riikide kodanike tööturule integreerimine ELi liikmesriikides” keskendub esimese põlvkonna rändajatele, kes viibivad seaduslikult ELi riikides ja kellel on õigus töötada.

“Selgitasime välja, et kolm kõige levinumat takistust sisserändajate tööturule integreerimisel enamikus ELi riikides on seotud tööalase kvalifikatsiooni ning oskuste hindamisega, diskrimineeriva käitumisega värbamisprotsessides ja ebapiisava keeleoskusega. Eestis on probleeme ka perearstiteenuse kättesaadavusega ning negatiivsete hoiakutega,” ütles Ave Lauren, Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti koordinaator.

Lauren lisas, et kuigi 2015-2016. aasta rändekriis tõi välismaalaste integratsiooni poliitilisse agendasse ja päästis valla poliitilised muutused, siis enamik ELi riike aga peab jätkama eelpool mainitud ja teiste integratsiooniprobleemide lahendamisega. Senise kogemuse põhjal võib aga näha, et:

• integratsiooniprogrammid on edukamad siis, kui neil on pikaaegne riiklik toetus.

•  paremaid tulemusi annab selgete eesmärkide seadmine meetmete mõjule, mitte rakendamise tõhususele.

• erasektoril on kanda oluline täiendav roll. Samal ajal kui avalik sektor keskendub töö leidmiseks vajalike oskuste tagamisele, keskendub erasektor migrantide integreerimisele töökeskkonda ja kultuuridevaheliste suhete edendamisele.

Kasvava sisserände valguses on tegemist olulise teemaga Eesti jaoks. 2018. aastal väljastati 2749 tähtajalist elamisluba töötamise nimel, mis on ligi 20,9% rohkem kui aasta varem (2273, 2017.a). Eestis on peamised välistööjõu lähteriigid Ukraina, Venemaa ja Valgevene ning välismaalasi töötab enim ehituses, IKT-s, töötlevas tööstuses, transpordis, põllumajanduses ja hooajalistel töödel. Seejuures on Eestis mitmeid eesrindlikke riiklikke meetmeid välistöötajate lõimimiseks, sh kohanemisprogramm, rahvusvaheline maja ja välisspetsialisti abikaasadele suunatud karjäärinõustamine. Arenguruumi võib näha aga erasektori meetmete osas, eriti IKT sektori väliselt.

Uuring valmis migratsiooni ja varjupaikade ekspertide koostöös, kes esindavad Euroopa rändevõrgustiku kontaktpunkte üle terve Euroopa. Uuringu lühikokkuvõttega saab lähemalt tutvuda siin ning täismahus uuringu leiab EMNi kodulehelt.

06.03.2019 Euroopa rände tegevuskava: EL peab jätkama viimase nelja aasta jooksul tehtud edusamme


Seistes silmitsi suurima pagulaskriisiga pärast teist maailmasõda, on ELil õnnestunud viia rände haldamine ja piiride kaitsmine uuele tasemele. EL on pakkunud kaitset ja toetust miljonitele inimestele, päästnud elusid, lõhkunud smugeldamisvõrgustikke ja viinud Euroopasse ebaseaduslikult saabuvate inimeste arvu viie aasta madalaimale tasemele. Sellest hoolimata tuleb edasi töötada, et muuta ELi rändepoliitika tõepoolest tulevikukindlaks ehk selliseks, milles võetakse arvesse pidevalt muutuvat geopoliitilist keskkonda ja üha kasvavat rändesurvet maailmas (vt teabeleht). Loe EU komisjoni pressiteadet siit.

Rände- ja pagulasraamistiku A ja O (Ave Lauren)

Ränne on teema, mis kütab kirgi peaaegu kõigis maailma riikides. Viimastel kümnenditel on rände mahud suurenenud. Kui 1970. aastal oli maailmas umbes 84,5 miljonit rahvusvahelist rändajat, siis praeguseks on nende arv kasvanud üle 258 miljoni. Loe  Sakalas avaldatud täismahus artiklit siit

 

Rände faktiline pool Euroopas ja Eestis (Mari-Liis Jakobson)
Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti teadur Mari-Liis Jakobson käis Raadio 2 saates “Achtung! Lobjakas ” rääkimas rände faktilisest poolest Euroopas ja Eestis.  Saadet saab järelkuulata siit

2014. aastal tabas Euroopat viimaste aastakümnete üks suuremaid migratsioonilaineid (massilise sisserände laineid), mis sai laiemalt tuntuks „Euroopa rändekriisina“. Kui 2013. aastal taotles Euroopa Liidu riikides varjupaika 443 015 taotlejat, siis 2015. aastaks oli see number tõusnud 1 320 000 miljoni inimeseni, varieerudes liikmesriigiti oluliselt, teab TLÜ ühiskonnateaduste instituudi rändeekspert Silver Stõun.

23.10.2018 Tagasipöördumise ja reintegratsiooni konverents

Euroopa rändevõrgustiku (EMN) Eesti kontaktpunkti konverentsil ’ “Kuidas tõhustada tagasipöördumist ja reintegratsiooni kolmandatesse riikidesse?”  jagati infot kolmandate riikide kodanike lähteriiki tagasisaatmise ja sinna reintegreerimise olukorra, õppetundide ja plaanide kohta Euroopa Liidus. Konverents lõi platvormi mõttevahetuseks kolmandate riikide, Euroopa Liidu institutsioonide ja liikmesriikide esindajate vahel. Kaasatud olid ka eksperdid mittetulundusühendustest ja valitsusvälistest organisatsioonidest. Konverents toimus 23. oktoobril 2018 Tallinna Ülikoolis.
Rohkem infot konverentsi kodulehel

24.06.2018 Euroopa Liidu liikmesriigid peavad otsima rändepoliitikas uusi lahendusi. (Mari-Liis Jakobson, Ave Lauren)

Kümme aastat tagasi oli Euroopa Liidu ülene rändepoliitika suhteliselt olematu. Kuigi ühtne sisserände- ja varjupaigapoliitika oli sisse kirjutatud juba ELi aluslepetesse , jäi selle rakendamine pikaks ajaks tagasihoidlikuks.  Loe täismahus artiklit siit